Veel pilte Copánist

Copáni arheoloogiapargi sissepääsu juures võtavad külastajaid vastu puna-aarad, kes kõlguvad kas traataia peal nii pea üles- kui alaspidi või siis klaarivad omi asju puu otsas. Muistsed maiad austasid aarasid kui võimu sümboleid – nende kujusid võib Copánis näha mitmel pool. Ka tänapäeval on lind au sees – puna-aara (ingl. k. scarlet macaw) on Hondurase rahvuslind. Kui Hondurase lindude vastu on sügavam huvi, tasub külastada sealsamas asuvat linnuparki (Macaw Mountain Bird Park and Nature Reserve).

Puna-aarad Copánis

Kivist aara pead võib näha ka Copáni palliväljaku ääres. Selle kõrval näeme kaart. Erinevalt eurooplastest ei tundnud maiad võlvkaart ja nad kasutasid kaarte ehitamisel tehnikat, kus iga järgmine ehitusplokk on alumisest natuke kaugemal kaare keskpaiga suunas, kuni plokid kohtuvad. Sellise astmikkaare kandevõime on palju väiksem.

Maia kaar ja aara pea Copáni palliväljaku ääres.

Maiad uskusid, et taevast hoiavad üleval neli eakat jumalat, kes toetuvad krokodillile (ehk siis maale), mis hõljub vee peal. See pea kuulus ühele neist jumalaist, mis seisid tempel 11 neljas nurgas.

Copán - vana mehe pea

Vana mehe pea

Copán on võrreldes Tikaliga küll väiksem, aga ka siin ei saa kindlasti alla kolme tunni hakkama. Erinevalt Tikalist tuleb siin palju rohkem keskenduda detailidele, mida on külluses.

Tempel 16

Copáni tempel 16 puhul on huvitav see, et ta on ehitatud varasema templi peale. Maiadel polnud varasemate templite peale uute ehitamine mingi haruldus, aga siin tehti seda alumist templit hoolikalt säilitades. Seda vanemat templit tuntakse Rosa Lila ehk Päikesetemplina ja selle avastamine on aidanud arheoloogidel mõista, kuidas nägi Copán välja oma hiilgpäevadel. Päikesetempli koopia on väljas Copáni skulptuuride muuseumis (Copán Museum of Sculpture), mis asub arheoloogiapargi külastuskeskuse juures.

East Court

Teadmine varasemate templite olemasolust teiste templite all on saanud võimalikuks tänu arheoloogide poolt templite sisse kaevatud tunnelitele. Kaks tunnelit, s.h. tempel 16 sisemusse, on avatud (lisatasu eest) ka külastajatele. Või ütleme, et on enamasti avatud, sest külastamise hetkel oli lahti ainult üks tunnel (Los Jaguares). Tegelikult on tunneleid Copánis nagu muti metroosid. Akropolise all üksi pidavat olema üle 4 km tunneleid. Ka ülemisel pildil võib väljaku kaugemas nurgas näha metallust, mille kaudu saab tempel 16 sisemusse.

Näide Copáni kiviraidurite oskustest - Tormijumal

Sellel, et just Copánis võib näha suurt hulka suurepäraseid kivist töödeldud kujusid ja kivist detaile, on ka oma seletus. Nimel oli sealkandis saadaval vulkaanilise päritoluga suhteliselt hästi töödeldavaid kivimeid. Igal detail on mingi tähendus ja kunagiste maiade sügavamaks mõistmiseks oleks vaja üksjagu juurde lugeda. Võtame või ülemisel pildil kujutatud Tormijumala. Kuju nagu kuju ikka, aga kui uurida lähemalt, selgub, et Tormijumalal vee all olev keha tähendab allmaailma, vee peal olev pea sümboliseerib maapealset elu ning Tormijumal kohal olev aken sümboliseerib taevast.

Vaade palliväljakule, tagaplaanil Great Plaza

Copán

Hondurase lääneosas, mitte kaugel Guatemala piirist asuv Copán on maia tsivilisatsiooni klassikalise perioodi (5-9 sajand AD) tähtsamaid linnu. Copánis ei tasu oodata nii võimsaid püramiide kui Tikalis, tema kuulsus põhineb pigem suurepärastes bareljeefidega kivisammastes (Tikali omad jäävad kõvasti alla!). Ja kui ma olen asjadest õieti aru saanud, siis ka pikimas teadaolevas maia tekstis hieroglüüfide trepi näol.

Ajaloost: kuni aastani 426 AD oli Copán väike ja isoleeritud maia asundus. Siis saabus kas Tikalist või Teotihuacanist šamaan ja sõdalane nimega Yax K’uk’ Mo’, kes pani aluse neli sajandit kestnud kuninglikule dünastiale ning kelle käe all sündis linna põhiplaan.

Copáni kuldajastu algas 553 AD, kui võimule sai Kuu Jaaguari nime all tuntud valitseja. Järgnevad valitsejad aina kasvatasid linna võimsust. Väike tagasilöök saabus 700-ndate aastate alguses, kui linna vallutas senise vasallriigi Quiriguá valitseja. 17. aasta pärast õnnestus võim taastada ja ehitamine jätkus. Muuhulgas valmis siis hieroglüüfide trepp ja Copánis elas 28.000 elanikku.

700-ndate lõpus algas Copáni vaikne allakäik ja peale aastat 900 hüljati linn üsna äkitselt. Erinevatest allikatest leiab erinevaid versioone, miks Copán maha jäeti – arvatakse, et põhjuseks võis olla nii valitseva eliidi allakäik kui põllumajanduseks sobiva maa viljakuse langemine.

Copáni palliväljak on suuruselt Kesk-Ameerika teine, suurim asub Chichen Itzas.

Altar, mida tähistatakse tähega G, sümboliseerib kahepealist kosmilist olendit, mille üks pool kuulub surmale ja teine taassünnile. Või umbes nii ma sellest aru sain.

Hieroglüüfide trepp on Copáni monumentidest kuulsaim. Erinevatel andmetel kas 62-st või 72-st astmest koosnev maia hieroglüüfidest moodustatud trepp on pikim teadaolev maia tsivilisatsioonist säilinud tekst. Erinevad allikad nimetavad hieroglüüfide koguarvuks hämmastavalt erinevaid arve (1250-st 2200ni). Olgu neid siis palju on, aga kirjeldavad need linna valitsejate ajalugu. Kogu teksti ei ole õnnestunud täielikult taastada, sest märkimisväärne osa hieroglüüfe oli erosiooni tõttu trepist välja langenud ja esimeste arheoloogide katsed treppi taastada polnud samuti kõige õnnestunumad. Edasise erosiooni vältimiseks on trepi kohale tõmmatud kate.

On vist aus üles tunnistada, et ega suuremast osast, mis maia tsivilisatsiooni hiilgekohtades näeb, esimese hooga eriti aru ei saa. Ja ilmselt ei pane paljut olulist ka tähele. Võib ju reisijuhist lugeda ja kõrvalt kuulata ka mõne ingliskeelse giidi juttu, aga kõike korraga on ikkagi liiga palju. Küll aga annab see hea põhjuse ise hiljem järeltunde võtta.

Ja nii võib muuseas leida täitsa üllatavaid paralleele ka tänapäevaga. Nagu Tikali puhul juba sai kirjutatud, arvatakse nii Tikali kui Copáni puhul üheks allakäigupõhjuseks olevat juhtklassi ignorantsust, mis on toodud muuhulgas Islandi panganduskriisi põhjuseks, aga meenutab kaudselt ka Eestis toimuvat.

Vaata lisaks:
– copanpark.com
– interaktiivne Copani kaart

Copán Ruinas

Copán Ruinas on siis see koht, mis on baasiks maiade ühe tähtsaima linna – Copáni uurimisel. Varemed asuvad linnakesest natuke üle kilomeetri linnakesest eemal. Ega Copán Ruinases midagi erilist teha pole – kogu elu on paari bloki ulatuses keskväljakust ja ainuke ajaviide on keskväljakul inimesi vaadata või siis uurida, mis suveniiripoodides huvitavat on. Aga huvitava asemel on seal üsna tavapärane nänn.

Copán Ruinas - keskväljakul

Öömajaks valitud Hotel Brisas de Copán on täiesti adekvaatne majutuskoht sõbraliku ja abivalmis pererahvaga. Majutus kahele maksis 400 lempirat ehk 21 USD. Raha (lempirades) saab vähemasti Visa Electroniga kohalikust pangaautomaadist ilma probleemideta, aga pea kõikjal võetakse meeleldi vastu dollareid.

Copán Ruinas - keskväljaku ääres

Varemete juurde minekuks võib võtta tuk-tuki, aga kilomeetrine rännak ei tohiks samuti kedagi maha murda. Ja tee kõrval võib näha maiade kivisambaid.

Guatemalast Hondurasesse

Päeva eesmärk on märkimisväärne: tahaks Livingstonist ühe raksuga jõuda Copáni Hondurases. Ühe raksuga seepärast, et sealkandis ei torka rohkem huvitavaid peatumiskohti silma. Niisiis, marsruut: Livingston – Puerto Barrios – Chiquimula – El Florido – Copán (Honduras).

Paadisõit Livingstonist Puerto Barriosesse maksab 30 quetzali ja võtab aega umbes tund. Hommik on taevasse ajanud kurjakuulutavad pilved ja hakkabki vihma ladistama. Algul õrnalt, aga edasi aina hoogsamalt. Lisaks on tõusnud tuul ja vaikselt hakkab tekkima küsimus, kas lancha sel päeval üldse sõidabki.

Ühtäkki on lancha ees ja rahvas ronib paati. Lanchal katust pole ja vihma kaitseks tõmmatakse üle peade suur must kile, mida paadi äärtes istuvad inimesed kinni hoiavad. Sõit võib alata.

Paadimees tüürib lainetes märkimisväärse osavusega, aga sellegipoolest hüppab paat üles-alla ja peksab küljelt küljele. Paadi tagumise poole äärmised saavad pidevaid sahmakaid merevett – õnneks sooja merevett.

Tasapisi muutub asi aina hullemaks. On tegemist, et kohal püsida. Kergitan kattekile natuke kõrgemale ja kõik, mida näen, on meetrijagu kõrgemal olev veemass. Tõmban kile alla. Pole just see pilt, mida näha sooviks. Mõtlen, et mida peaks tegema, kui ümber läheme. Aeg-ajalt võtab paadimees kiiruse maha – lainetus on päris hull.

Kuidagi jõuame siiski Puerto Barriose sadamasse. Vihma kallab jätkuvalt. Ja ilmselgelt on siin sadanud palju rohkem kui Livingstonis, sest tänavad meenutavad siin suurveeaegset Supilinna. Uputused jätkuvad ka Puerto Barriosest edasi sõites – paljud majad põldude peal on vee all – mis paneb mõtlema, et kui kirjade järgi kuival perioodil on asi juba nii hull, siis mismoodi need põllud veel vihmaperioodil peaks välja nägema?

Õnneks on mikrobussi Chiquimulasse jõudes päike jälle väljas. Chiquimulast edasi Guatemala-Hondurase piiril asuvasse El Floridosse saab bussiga.

Guatemala – Hondurase piir

Hondurasesse sisenemine maksab 3 USD. Mingit templit passi ei panda, antakse vaid üks lipik, mis Guatemalasse tagasitulles ära korjatakse.

Piiril ootavad rahavahetajad, kes vahetavad dollareid ja quetzale lempirasteks. Nagu hiljem selgub, päris ausa kursiga.

El Floridost Copáni saab mikrobussiga, mille liikumissagedus pole just liiga tihe.