Türgi

Side muuseum

75. km kaugusel Antalyast asuv iidne Side on tänu suurepärasele ligipääsetavusele (Antalyast ja Alanyast mitmerealine kiirtee) tohutu turismi kärbsepaber. Kunagisest tähtsast sadamalinnast, hilisemast vaiksest kalurikülast on saamas aina tuntum puhkusesihtpunkt. Sides on päris suur amfiteater, mis pole küll kõige paremas korras. Side kuulsaim pildistamisobjekt on aga hoopis mere ääres asuva Apollo templi 6 taastatud sammast.

Side muuseum

Side esmane rikkus kogunes tänu orjakaubandusele ja piraatlusele, mis kreeklaste ajal olid mõlemad täiesti aktsepteeritavad tegevused. Orjakaubandus ja piraatlus lõppes Rooma võimu alla minnes. Side ajalugu annab üsna hästi edasi sealne väike, aga ootamatult huvitav muuseum.

Hygieia Side muuseumis

Hygieia Side muuseumis

Amforad Side muuseumis

Amforad ja muud leiud Side muuseumis

Sarkofaag Side muuseumis

Sarkofaag Side muuseumis

Side - päikeseloojang

Side päikeseloojang

Advertisements
Categories: Reisid, Türgi | 2 kommentaari

Termessos

Lonely Planet kirjutab, et Antalyast 34 km kaugusel asuv Termessos on kõige dramaatilisema asukohaga antiiklinn terves Türgis. Pole kahtlust, et selle väite taga on paras ports tõde – kuna linn on ehitatud Tauruse mäestikus ühte mäetippu.

Termessos

Sellised vaated olid Termessose elanikel

Termessose kõige pilkupüüdvam koht on Rooma-stiilis amfiteater, mis mahutas 4000-5000 vaatajat. Arvestades teatrist avanevaid vaateid, on natuke raske ette kujutada, kuidas vaatajad näitemängu jälgimisele said keskenduda.

Termessose amfiteater

Termessose amfiteater

Parklast läheb Termessose varemetesse kaks teed – enamik inimesi kasutab laiemat ja mugavamat lõunapoolset teed. Tagasitulekuks võiks aga kindlasti valida hoopis põhjapoolse rajakese, kus tuleb ette küll parasjagu ronimist keset võsa ja kive, kuid seda keset ehedat ajalugu. Pea terve raja ulatuses kohtab suuri kivist sarkofaage ja kaljusse rajatud hauakambreid.

Termessose kaljusse raiutud haukambrid

Termessose kaljusse raiutud haukambrid

Rada viib lõpuks välja parkla lähedal asuva Artemise-Hadrianuse templi jäänuste juurde.

Hadrianuse värav Termessoses

Hadrianuse värav Termessoses

Ilmselt jäeti linn maha peale 243. aastal toimunud maavärinat. Termessoses pole väljakaevamisi-restaureerimisi toimunud, kõik on seal just nii, nagu ehitised meie jaoks parasjagu säilinud on.

Categories: Reisid, Türgi | Lisa kommentaar

Selge amfiteater

Teel Selge amfiteatrini sai auto peale korjatud kaks kohalikku. Mõlemad juba vanemad inimesed, kelle inglise keele (või ükskõik, millise keele) oskus vastas täpselt meie türgi keele oskusele. Vestlus seetõttu väga viljakaks ei kujunenud, aga kummagi seltskonna plaanid said üksteisele mõistetavad ka türgi ja eesti keele kombinatsioonis.

Vaade Selge amfiteatrile

Vaade Selge amfiteatrile

Amfiteatrile lähenedes kamandas Türgi mammi meid oma õueväravasse parkima. Oma aruga oleks muidugi kuhugi mujale sõitnud. Kohe leiti naaberõuest giid, kes hakkas krapsti mööda põlde ja külavaheradasid külalisi teatri poole juhatama. Igatahes sai selgeks, et harjumuspärase turismiatraktsiooni asemel on tegemist igivana Türgi külaga, kus juhuslikult seisab püsti ka amfiteater.

Selge amfiteater

Amfiteater - keset küla

Praegust külaromantikat arvestades on päris imelik mõelda, et kunagi oli sealne Kreeka koloonia üks piirkonna võimsamaid linnu. Praeguse pisikese küla asemel elas samas kohas kümneid tuhandeid inimesi. Erinevalt teistest sama kandi linnadest ei allunud Selge mõnele suurvõimule, vaid kaitses kiivalt oma iseseisvust. Looduslik eraldatus lõi selleks soodsad tingimused.

Selge amfiteater

Külatee viib amfiteatrisse

Turismi mõttes on Selge oma iseseisvuse säilitanud tänaseni. Erinevalt Aspendosest Selgesse turismibusse ei voori. Mis ei tähenda, et amfiteatrit saaks päris rahus nautida. Ei võta kaua aega, kui kohalikud naised ronivad nagu sipelgad amfiteatrisse ja hakkavad ehteid müügiks pakkuma. Ei tea, kas Aafrika ehtevalik on ära rikkunud või mis, aga ostmiseks vähemapetiitseid ehteid on üsna raske leida.

Selge amfiteater

Selge amfiteater (leia pildilt lehm)

Aga Selge amfiteater ise on võimas. Mitte niivõrd ehitusliku mulje poolest, vaid see täielik hüljatus, asukoht “külamehe õues” pluss vaated ümbruskonnale. Ja lehm, kes kasutab iidset amfiteatrit heinamaana, on juba piisav teater omaette. Sellises vaikses lagunemises midagi igatahes on.

Selge amfiteater

Selge amfiteater

Categories: Reisid, Türgi | Lisa kommentaar

Köprülü rahvuspark ja Eurymedoni sild

Selge amfiteater on üks parimaid kohti, mida Antalya kandis olles külastada tasub. Seda päris mitmel põhjusel: teatri omapärane (et mitte öelda sürr) asukoht sisuliselt ühe talu hoovis, vanade roomlaste ehitatud sild üle Eurymedoni jõe ja teekonna lõpus kulgeb teekond teatrini läbi suurepäraste vaadetega Köprülü kanjoni rahvuspargi (ehk Köprüçay jõe kanjoni rahvuspark). Köprüçay on Eurymedoni tänapäevane nimi.

Roomlaste sild üle Eurymedoni jõe

Roomlaste sild üle Eurymedoni jõe

Roomlased ehitasid üle Eurymedoni päris mitu silda. Üks neist on vaadeldav suisa Antalya-Alanya kiirteelt, teine asub kõrgemal mägedes. Esimese kohta on Wikipedias artikkel Eurymedon Bridge (Aspendos), teisel Eurymedon Bridge (Selge).

Roomlaste ehitatud sild üle Eurymedoni jõe

Roomlaste ehitatud sild üle Eurymedoni jõe

Selge sild on igapäevases kasutuses tänase päevani. Sõiduautoga saab sealt napilt üle, suuremate liikurvahenditega aga mitte. Silla juures on parkimisruumi paarile autole. Selge sild on ka mõtteliseks piiriks, kus tänapäevane ehk turismi-Türgi lõppeb ja algab hoopis teises ajas elav Türgi.

Köprülü kanjoni rahvuspark

Köprülü kanjoni rahvuspark

Sõit mööda Köprülü kanjoni rahvuspargi keerutavaid mägiteid on aeganõudev, aga silmale puhas nauding. Selliseid mägedes asuvaid kivimetsi mujal naljalt ei näe.

Köprülü kanjoni rahvuspark

Köprülü kanjoni rahvuspark

Categories: Reisid, Türgi | Sildid: , | Lisa kommentaar

Aspendose akvedukt

Aspendose amfiteatri kõrvalt leiab veel ühe huvitava vaatamisväärsuse – selleks on Aspendose akvedukt, mis tõi linnale vett ligi 20. kilomeetri kauguselt mägedest (akvedukt ise on oluliselt lühem).

Aspendose akvedukt tänasel päeval

Aspendose akvedukt tänasel päeval

Aspendose akvedukti teevad huvitavaks kaks torni (põhja- ja lõunatorn), mis jaotavad akvedukti kolmeks osaks. Romanaqueducts.info väitel (pdf) polegi täpselt teada, mis põhjusel jaotati akvedukt kolmeks ja mis eesmärgil need tornid ehitati. Akvedukti profiili võib vaadata allolevalt skeemilt.

Aspendose akvedukti lõunatorn

Aspendose akvedukti lõunatorn

Aspendose akvedukt

Aspendose akvedukt

Akvedukti lõunatorni juurest leiab (vähemalt sügisel) lisaks kohustuslikule nännimüügile ka võimaluse juua värskelt pressitud granaatõunamahla. Ei saa öelda, et kahe-eurone hind just väga palju kliente ligi tõmbaks.

Kellele värskeltpressitud granaatõunamahla?

Kellele värskeltpressitud granaatõunamahla?

Lisalugemist: www.romanaqueducts.info

Categories: Reisid, Türgi | Lisa kommentaar

Aspendose amfiteater

Amfiteatrid jagunevad laias laastus kaheks: Kreeka amfiteater ja Rooma amfiteater. Kreeka amfiteater on enamasti mäeseljakule ehitatud poolkaar, Rooma amfiteatris on vaatajad ümber terve areeni ja teatri ehitamisel on looduslike eelduste kõrval kasutatud ka insenerimõistust.

Aspendose amfiteater

Aspendose amfiteater

Aga on ka veel kolmas liik amfiteatreid – Kreeka-Rooma amfiteatrid, mille üheks parimaks säilinud näiteks on Antalyast umbes 40 km kaugusel asuv Aspendose amfiteater. Siin kohtuvad mäeküljele ehitatud Kreeka teater ja insenerlik Rooma teater oma erinevate sammaste ja arkaadidega.

Aspendose amfiteater

Aspendose amfiteater

Aspendose amfiteater

Aspendose amfiteater

Detail Aspendose amfiteatris

Detail Aspendose amfiteatris

Aspendose amfiteater

Aspendose amfiteater

Aspendose amfiteater väljast

Aspendose amfiteater väljast

Keda antiikteatrite areng huvitab, võib vaadata ka siia.

Categories: Reisid, Türgi | Sildid: | Lisa kommentaar

Vaatamisväärsused Antalya ümbruses

Categories: Reisid, Türgi | Lisa kommentaar

Belek, Türgi

Belek on minu jaoks selge müstika. Mingil põhjusel peetakse seda umbes 40. km kaugusel Antalyast asuvat Vahemere-äärset rannapiirkonda väärt puhkusekohaks. Ma luban endale vabadust selle väitega mitte nõustuda. Ilma tungiva põhjuseta (nagu konverents) sinna vabatahtlikult juba ei läheks.

Belek

Belek koosneb tegelikult kahest erinevast osast – Belek kui linn ja Belek kui rannatsoon. Neil kahel on vahet kaks kuni palju kilomeetrit. Enamasti kolm-neli. Üldiselt reklaamitaksegi Beleki all kas rannahotelle või golfiväljakut. Rannahotellid on enamasti 5* all-inclusive. Mis kellelegi kindlasti meeldivad, aga võivad inimese oma tööstuslikkuses samahästi hulluks ajada.

Hulluks ajab ka see, et sellest 5* masinast pole kuhugi põgeneda. Beleki linn on hotellidest veel hullem. Võlts, venekeelseid silte täis pumbajaam, mis püüab kõikvõimalikel viisidel ajada oma kombitsad sinu rahakotti, pakkudes vastutasuks täiusliku väärtusetuseni viimistletud tänavanodi segamini mõttetult kallite söögikohtadega, mille põhiline müügiargument on vilets ja ükskõikne teenindus. Võib arvata, et paljudel on Belekist hoopis positiivsemad kogemused, aga minu Beleki lühike reisiraamat piirduks küll lausega “Väldi iga hinna eest!”.

Categories: Reisid, Türgi | Sildid: | Lisa kommentaar

Stopover Istanbulis

Istanbuli lennujaam (täpsemalt IST, sest Istanbulis on ka teine lennujaam SAW) on pikemaks peatumiseks (üle 2. tunni) üsna ebameeldiv koht, seda nii rahvusvahelises, aga veel enam kohalikus terminalis. Eriti paha on sinna (rahvusvahelisse terminali) sattuda tööpäeva hommikul 6 ja 9 vahel. Rahvast on palju, istumiskohti napib. Jookide eest (alates kohvist kuni õlleni) tuleb raha välja käia korraliku Skandinaavia hinnaskaala kohaselt. Osta pole nagunii miskit. Kuigi linnaseviski (Bowmore, Glenfiddich) näis olevat nii 10-15 % odavam kui Euroopa lennujaamades keskmisena.

Aga juhul, kui Istanbulis tuleb veeta rohkem kui 6 tundi, tasuks küll mõelda väikse linnatuuri peale. Vahepeatus 8 h on juba täitsa piisav, et saada esimene maitse näiteks Istanbuli vanemast osast.

Reis Istanbuli lennujaamast Istanbuli kesklinna võtab aega ümmarguselt tund. Kõigepealt tuleb läbida passikontroll, mis kulgeb kiiresti. Eesti passiga Türgi viisat vaja pole. Väravate vahelt läbi, saab raha nii automaatidest kui valuutavahetusest. Võttes suuna paremale, jõuab varsti allasõitva eskalaatorini (sealsamas lähedal on ka lennujaama saabumishalli välisuks, kus pakutakse loomulikult võimalust taksoga linna sõita). Eskalaatorist alla (mis töötab-ei tööta), natuke marssimist ja ongi metroo.

Enne metrood saab automaadist osta žetoone, mis maksavad (seisuga sügis 2010) 2 liiri (1 TRY = 8 EEK) tükk. Linna jõudmiseks on vaja 2 žetooni, 1 metroosse, 1 trammi. Ehk edasi-tagasi kokku 4 žetooni.

Istanbuli kesklinna jõudmiseks tuleb kasutada kombinatsiooni metroo+tramm. Ümberistumiseks on kaks võimalust: kas sõita metrooga lennujaamast lõpp-peatusse (Aksaray) ja astuda 300-400 meetrit korralikult tähistatud teed mööda trammipeatusse või istuda trammi peale ümber metroo 6. peatuse (Zeytinburnu) kõrval. Trammi pealt võiks maha tulla Sultanahmeti peatuses. Istanbuli metroo kaardi leiab, kui Google’i otsingusse toksida Istanbul metro map.

Istanbuli Sultanahmetiks kutsutav piirkond on vana Istanbuli süda ja sealt leiab suure osa Istanbuli kuulsamaid vaatamisväärsusi – Topkapı palee, Ayasofya (Hagia Sophia), Sinise Mošee (Sultan Ahmet Camii), hippodromi, tsisternid, Istanbuli Arheoloogiamuuseumi ja veel ühte-teist. Ja loomulikult palju turistidele orienteeritud söögikohti.

Neile, kellel Istanbuli lennujaamas pikem ooteaeg, pakub Istanbuli tuure ka Turkish Airlines – ja seda täiesti tasuta. Kahjuks sobivad kaks korda päevas väljuvate 6-tunniste tuuride ajad (algusega 9:00 ja 12:00) ilmselt vähestele.

Categories: Reisid, Türgi | Lisa kommentaar

Lühike õpetus turismimagneti loomiseks

Nagu suurem osa maailmast näikse olevat kokku leppinud, on reisimise peamiseks eesmärgiks pildistada mõnd kuulsat vaatamisväärsust. Erandiks on ehk rannapuhkus, mille põhiidee tundub lisaks päikesele olevat vältida kokkupuudet kohaliku eluga ja maksta kõige eest poolteist korda rohkem, kui on riigi keskmine hinnatase. Paraku on kuulsate vaatamisväärsustega see kurb asi, et kui ise midagi märkimisväärset ei ehita (nagu Bilbao Guggenheimi muuseum), siis tuleb leppida peamiselt sellega, mis eelnevad põlved on suutnud päranduseks jätta.

Nüüd on türklased leidnud suurepärase idee, kuidas elavdada turismi oluliste vaatamisväärsusteta Izmiri kandis. Nimelt on TurkishPress.com-i teatel avastatud, et just Izmiri ja Cesme vahelisel poolsaarel asuvas Mordogani külas muutus Kreeka mütoloogiast tuntud Nartsissos lilleks.

J.W.Waterhouse “Echo and Narcissus”
John William Waterhouse “Echo and Narcissus”‘ (1903)

Iseenesest pole mütoloogiliste tegelaste sidumises konkreetse kohaga midagi uut. Näiteks Kreekas Küklaadide saarestikus Mykonose saare lähedal asuv Delos on lisaks kõigele muule tuntud ka Apollo ja Artemise sünnipaigana. Antud juhul aga näib kogu avastust puudutav info olevat ülesehitatud muinasjuttudele omastest skeemidest, jäädes samas piisavalt mittekontrollitavaks.

1. Salajase koha avastas ajakirjanik-kirjanik Neset Oztekin.
2. Ta oli seda otsinud täpselt 50 aastat.
3. Infoallikaks oli Briti muuseumide (täpsustamata, mis muuseumide) info.
4. Identifitseerimiseks piisas sellest, et allika juures kasvasid nartsissid.
5. Kirjanik-ajakirjanik hoidis avastust enda teada kaks aastat. Aga kuna ta on juba 75 aastane, ei soovi ta suurt saladust endaga hauda kaasa viia ja avaldab selle nüüd kõigile.
6. Selle peale plaanib Mordogani linnapea teha allikast suur turismimagnet.

Arvata võib, et Mordogan kasutab süllesadanud võimaluse turismitulude suurendamiseks ära. Ilmselt teeb osa Ephesose ja Pergamoni vahel tuuritavaid turismibusse väikse ringi, et Nartsissose allikas üle vaadata. Kohalikud kaupmehed saavad lisaks I Love Turkey kirjadega T-särkidele maha müüa ka hulga Nartsissose pildiga T-särke.

Nojah, võibolla polegi see väga oluline, et Wikipedia andmetel asub Nartsissosele saatuslikuks saanud allikas hoopis Kreekas Boeotia regioonis.

Aga miks mitte kasutada türklaste skeemi Eestiski? Õnnestumiseks oleks vaja ainult piisavalt lennukat legendi. Kuna kohalikud kalevipojad, suured tõllud ja rehepapid pole maailma jaoks erilised celebrityd, tuleks valida mõni maailmakuulus lugu ja rahulikult maailmale teada anda, et Kuuse-Taadi andmetel on sellega seotud tegelane oma peamised teod hoopis Eestis teinud.

Categories: Netist leitud, Türgi | Lisa kommentaar

Türgi 2006

Izmir, Çeşme, Foça ja Ephesos juunis 2006.

IZMIR (Smyrna)

Türgi suuruselt kolmas linn (2,5 miljonit elanikku) Izmir pole selline koht, mida tasub spetsiaalselt plaani võtta. Osade turismisaitide mesijutud mingist Egeuse pärlist on mõeldud küll erakordse kujutlusvõimega inimestele. Niisiis – tavaline, ilma erilise fiilinguta ja oluliste vaatamisväärsusteta linn. Peale rannaäärsete kohvikute võib ehk korraks turule sisse põigata, aga Liibanoni või Süüria souqidega võrreldes on sealne bazaargi üsna igav koht. Suures koguses kõikvõimalikku sodi, mida inimesel ei tohiks kunagi vaja minna. Kui aega kuidagi tuleb sisustada, siis mäe otsast (Kadifekale) on linnale päris head vaated. Ah jah, Izmir on muuhulgas ka Homerose sünnilinn.

Izmiri kiirtoit

Täiesti suvaline kiirtoidukoht täiesti suvalisel Izmiri kõrvaltänaval. Sellest möödudes ei olnud kõht just eriti tühi, aga nii sooja kutsumise peale on raske ära öelda. Ja kõik see, mida mulle paari minutiga valmistati, oli kulutatud raha (mida tegelikult suurt ei kulunudki) täielikult väärt.
Ainus miinus – ma unustasin sinna Izmiri kaardi. Tegelikult oli mul kaks kaarti, aga mahajäänud kaart oli loomulikult see parem kaart.

Izmir

Transpordi seisukohast on oluline ehk see, et Izmiris on 2 bussijaama – üks ühes ja teine teises linnaotsas. Mugavaim viis nende vahet liikumiseks on takso. Enamik busse väljub suurest otogarist, ainult Çeşme suuna bussid väljuvad väiksemast bussijaamast.

EPHESOS

Ephesos, kui üks Türgi kuulsaimaid turismiobjekte, on vähemasti suvel täielikult vallutatud turistide poolt, keda sajad turismibussid iga päev kohale veavad. Nii et mingist rahulikust uudistamisest nagu Süürias või Liibanonis, pole juttugi. Positiivne moment on vast see, et üsna sageli satub lähedusse mõni arusaadavas keeles seletav giid.

Efesus. Suur teater.

Nagu ütleb Lonely Planet, on Ephesos (Ephesus) kõige paremini säilinud antiiklinn Vahemere idarannikul ja üks parimaid kohti maailmas, kus kogeda, missugune nägi välja elu Vana-Rooma aegadel. Ja tõepoolest – nii see ongi. Koht on võimas ja pakub elamuse ka peale seda, kui Palmyra Süürias ära nähtud.
Ephesose juures on üks huvitavamaid nüansse see, et kunagi oli tegemist kõva sadamalinnaga. Täna on meri 4,5 km kaugusel.

Efesus. Amfiteater.

Ephesose Suur Teater, mis mahutas 25.000 inimest, on seninähtud Kreeka stiilis amfiteatritest üks muljetavaldavaimaid.

Raamatukogu Efesuses

Ephesose raamatukogu on suure teatri kõrval üks turistide lemmikpaiku. Aga võimas see on.

FOÇA

Hommik Foças

Foçasse (hääldatakse foh-chah) sattusin ma päris juhuslikult. Olin plaaninud Ephesosest hakata Selçuki poole jalutama, kui üks auto kinni pidas ja küüti pakkus. Pealevõtjateks oli ameeriklasega abielus olev Türgi naine ja tema ema. Niisiis polnud inglise keelega probleeme.

Kuigi olin plaaninud öö Selçukis veeta, tundus võimalus kiirelt tagasi Izmiri saada päris hea ideena. Uurides, kuhu võiksin Izmiri lähedal veel minna, saingi soovituse Foçasse minna.

Üks paljudest restoranidest Foça kaldapealsel.

Foça osutus tõeliselt mõnusaks 12.000 elanikuga väikelinnaks. Suurem osa elust on koondunud ühe peatänava ja mere äärde. Öömaja leidmisega probleeme pole, kuigi mingit luksust oodata pole mõtet. Lähedalasuvate sõjaväeosade tõttu on suurem arendus Foçast õnneks mööda läinud. Foça parim osa on kaldapealsed restoranid, kus mereandide kõrvale on mõnus päikeseloojangut nautida.

Hommik Foças.

Çeşme

Çeşme asub 80 km Izmirist lääne poole. Kahte linna ühendab hiljutivalminud kiirtee. Çeşme on üsna selgelt turismile orienteeritud. Kõikvõimalikke majutus- ja söögikohti on külluses.

Vaade Çeşme kindlusest
Çeşme peamised vaatamisväärsused on kindlus ja üsna selle läheduses asuv karavanserai. Õhtuti koguneb söögikohtadesse ja baaridesse Euroopast pärit rahvast, kes on samas kohas puhkamas käinud juba aastaid.

Chios

10. km kaugusel Çeşmest asub Kreekale kuuluv Chiose saar. Çeşme ja Chiose vahel käib sõltuvalt nädalapäevast 1-2 korda päevas laev, mille väljumisajad võimaldavad ka päevareise korraldada. Samas on Chios piisavalt kift saar, et seal natuke kauem viibida. Chiose spetsialiteediks on kõikvõimalikud männivaiku sisaldavad tooted, alates kommidest ja arakist kuni šampooni ja seebini välja. Pilt on tehtud Çeşme sadamas.

Categories: Türgi | 1 kommentaar

Create a free website or blog at WordPress.com.