Tikal – sissejuhatus

Tikal on paljudest maia linnadest vist see kõige-kõigem. Maia klassikalisel perioodil (250 kuni 900 AD) oli Tikal muuseas Ameerika suurim linn ning maia tsivilisatsiooni poliitiline, majanduslik ja sõjaline keskus. Tol ajal ei teatud seda siiski mitte Tikalina, vaid kandis nime Yax Mutul. Tipphetkel elas Tikalis kuni 100.000 inimest.

Tikal - Temple V

Tikal – Temple V

Tikal asub Floresest 65 km kaugusel. Igast Florese reisibüroost saab 70 Q eest osta pileti shuttle-bussile (tihti ka mikrobuss), mis korjab rahva majutusasutusetest peale ja viib Tikali. Sissepääs Tikali rahvusparki maksab 150 Q ehk 200 krooni. Bussid väljuvad alates poole viiest hommikul. Tikali kuulsat päikesetõusu õnnestub aga harva näha ka varajastel startijatel, sest enamasti tõuseb päike läbi niiskusest tingitud udu.

Tikal - tee läbi džungli

Tikal – tee kõrval on džungel

Tikal asub troopilises vihmametsas. Kui suuremal osal Flores-Tikal teest käib mõlemal pool teel äge põllumajanduslik tegevus, siis Tikali rahvuspargi piirist alates on kaob kogu inimtegevus nagu noaga lõigatult.

Peale parki sisenemist ja piletikontrolli on edasi liikumiseks laias laastus kolm võimalust. Kui tahad jätta kõige uhkemad ehitised kõige lõppu, siis tuleks pöörata kõige parempoolsemale rajale. Näib, et grupid seda teed ei kasuta, sest enamasti saab džunglis üsna üksi ringi käia.

Tikal - kunagine tee

Tikal – üsna hästi säilinud kunagine kivikattega teelõik

Tikali territoorium on üllatavalt suur – kui tahaks enam-vähem kõik läbi käia, peab arvestama vähemalt 5 tunniga. Kuna vaadata on tõesti palju, on emotsionaalne küllastusaste muidugi kerge tekkima.

Tikal - väljakaevamata tempel

Tikal – väljakaevamata tempel

Huvitav on see, et päris märkimisväärne osa Tikalist on siiani välja kaevamata. Väljakaevamata templeid on nii päris tee ääres kui kaugemal džunglis. Omapäi uurimisretki ei tasu siiski ette võtta – džunglisse on liigagi kerge ära eksida. Juba paar meetrit teest eemal on nähtavus tihedas džunglimassis nullilähedane. Kuuldavasti pidi igal aastal Tikalis mõni džunglis asuvaid varemeid uurima läinud inimene kadunuks jääma.

Väljakaevamata tempel

Väljakaevamata tempel

Peale aastat 900 AD algas maia tsivilisatsiooni kiire allakäik. Maia tsivilisatsiooni hävingu kohta on üsna mitmeid teooriaid. Kuigi täpsed põhjused on senini teadmata, arvatakse, et tegemist oli mitmete asjade koosmõjudega. Pidev rivaliteet ja konfliktid teiste linnadega ilmselt lihtsalt süvendasid näljahäda, mis oli tekkinud liigküttimise, veepuuduse ja metsade liigraie tõttu. Muuhulgas kasutasid maiad metsa ka teatava kipsisegu tootmiseks, millega kaeti templeid. Ühe templi katmiseks tuli raiuda metsa umbes 400-lt hektarilt ja arvestades, et Tikalis oli sadu suuri ehitisi, pidi maharaiutud metsa hulk olema päris suur. Õhukese huumuskihi tõttu ei sobinud metsast puhastatud ala eriti hästi põllumajanduseks, kuid aitas samal ajal kaasa temperatuuri tõusule. Lisaks oli maiadel selleks ajaks tekkinud ebaproportsionaalselt palju ülikuid ja preestreid võrreldes nendega, kes maad harisid. Aastaks 950 AD oli enamik maia linnadest maha jäetud, arvatakse, et tervelt 90-95 protsenti maiadest suri.

Tikali kaugemad templid

Üks Tikali vähempopimatest templitest

Kuidas Tikal oma kõrghetkedel võis välja näha, annab aimu allolev pilt.

Tikal oma kõrghetkel

Tikal oma kõrghetkel


Pildi allikas: authenticmaya.com

Lisalugemist:
Authentic Maya (väga palju infot kõigest, mis maiadega seotud, s.h. Tikali puudutav pildigalerii + paar kaarti)
Tikalpark.com
Mostly Maya

Categories: Guatemala, Reisid | Sildid: , | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: