Kuigi internetis sai natuke eeltööd tehtud, polnud enne kohalejõudmist ikkagi erilist ettekujutust, mismoodi see safari tegelikkuses välja nägema hakkab. Ja ega seda täiuslikku pilti kuskilt saagi, sest iga Aafrika rahvuspark on teisest natuke erinev ja safareid korraldatakse väga erinevatel mugavustasametel. Keda küsitav rahanumber ei huvita, läheb Lõuna-Aafrika puhul pigem Krügeriga külgnevatesse privaatparkidesse ja naudib sealset luksuslikku majutust. Või siis Botswanas Chobesse või Okavango deltasse.
Samas ei oska midagi ette heita ka safari taskukohasemale versioonile, kus ööbimine on telgis ja süüa tuleb ise valmistada. Pigem vastupidi – koos olemine ja ühised tegemised ainult soodustavad sotsialiseerumist. Sotsialiseerumisele annavad hoogu ka laagripaigas asuvad külmkapid, kuhu saab oma õlled torgata. Selle väikse nüansiga, et õhtul safarilt saabudes ei tasu väga loota, et hommikul kommunaal-külmkappi jäetud humalavesi sind ka õhtul ees ootab.
Peale pikka safaripäeva oled õhtuks paratamatult parasjagu tolmune. Mõni päev vähem, mõni päev rohkem. See teeb korralike pesemisvõimaluste olemasolu tähtsaks. Vähemasti Krügeri laagrites on kõik hügieeni puudutav väga heal tasemel. Kõik üldkasutatavad pesemisruumid on puhtad ja mugavad. Lodge’ides on tavaliselt ka ujumisbasseinid, kus on peale päevast kuumust mõnus maha jahtuda. Ka meie odavtuur sisaldas ühte õhtut taolises safarilodge’is. Üllatuslik lisaboonus oli piiramatus koguses tasuta külma õlut ja veini.
Ühine söögitegemine on mõnus ja ei sõltu suuremat ka kellegi kokandusoskustest. Jõukohast tegemist jätkub kõigile. Valmistatav on lihtne, kuid maitsev. Grill või pajaroog maitsevad peale pikka päeva kõigile. Söömisele annavad vürtsi sind aega-ajalt pimedusest vaatavad silmad. Mõned loomad on ilmselt harjunud inimloomade tegevust kaema.
Mõnusas seltskonnas mööduvad neli päeva kiiresti. Kõvaketas sai elamusi küllaga täis laetud. Rohkem ei olekski väga tahtnud. Ja päikeseloojangud võivad Aafrikas olla paganama värvilised.
Selline maailm 