Muljetavaldava loomariigi kõrval ei saa Krügeri rahvuspargi puhul päris mööda minna ka lindudest. Vähemalt meie jaoks on seal näha üsna palju ja üsna eksootilisi linde. Pargis müüdavate brožüüride abiga saab lindude pildid inglisekeelse nimega kokku viidud, aga mitte-ornitolooge see vaevalt väga aitab. Eestikeelse vaste leidmiseks pakub Eesti Ornitoloogiaühing ootamatult korralikku maailma linnunimetuste andmebaasi.
Ülal pildil on lõuna-sarvnokk. Neid on lisaks kollasele ka punase nokaga. Sisuliselt on tegemist kohalike varblastega, sest kohtab neid enamasti pargi piknikukohtades toitu varastamas.
Hiidtrapp peaks olema maailma suurim lennuvõimeline lind. Praktikas seda kontrollida ei õnnestunud, sest lähenev auto ei olnud trappidele lendutõusmisekspiisava motivatsioonijõuga. Mõned kiired sammud, palun väga, aga lendamine jäägu teiseks korraks.
Pärlkanade võimalused savannis ellu jääda on asjatundmatule hingele kerge müstika. Kui mina oleksin kiskja, siis ma sellistega muudkui maiustaksingi. Vähemalt teoorias peaks savannis ringi sibavad pärlkanad olema kõikvõimalikele kiskjatele ju äärmiselt kerge saak. Aga ometi näeb neid häirimatult karjade kaupa omi toimetusi toimetamas. Ju siis on neil omad nipid, kuidas ellu jääda.
Raisakotkad toimetavad – nagu arvata võib – seal, kus on korjuseid. Kogunemissignaaliks piisab, kui suurepärase nägemisega lind näeb kolleege kuskil askeldamas. See pilt on raisakotkast, kes on esimesena avastanud lõvi koos jahisaagiga.
Aga siniraag on lihtsalt väga ilus lind. Osade allikate kohaselt on tegemist Botswana rahvuslinnuga, aga samapalju leiab ka risti vastupidist informatsiooni.
Loomulikult on Krügeri rahvuspargis linde palju rohkem kui eelnimetatud viis. Wikipedia andmetele toetudes võib seal kohata suisa 517. erinevat liiki linde.
Selline maailm 