Midagi pole teha, aga Delhi mingi gurmee-koht küll ei ole. Näiteks Goas või Mumbais saab enamasti igas suvalises kohas oluliselt paremini süüa kui Delhis keskmiselt. Tõeliselt hea oli toit Delhis ehk ainult Connaught Place’i lähedal asuvast restornis Kwality (6-7, Regal Building). Sealne Murgh Bartha (kana) oli tõesti hea. Samas võib Delhis natuke peenemaid söögikohti külastades sattuda kokku päris huvitavate inimestega.
Nagu näiteks Hiina restoran Zen (B-25, Connaught Place), kus tuli paratamatult kuulata kõrvallauas einetavate CIA agentide arutelusid nende tegevusest Indias. Kõige muu kõrval pidin ma kuulma, et CIA-l on Indias 350 agenti. Kas see ka tõele vastab, pole aimugi, nagu ka see, mida ma selle infoga peale peaks hakkama. Igatahes ei meenutanud kõrvallaua jutuajamine küll millegagi filmidest nähtud superagente.
Zeni põhiroad maksid 245 ruupiat (+ tax 12%). Nimelt lisanduvad restoranides toitudele ja alkoholile (s.h. õllele) maksud, mis on vastavalt 12 ja 20 protsenti.
Ja siis muidugi sealsamas Zeni lähedal B-blokis asuv restoran Volga (19 B, Connaught Place). Igal juhul tundus see kohe nagu millegi vana tuttava inkranatsioon. Volgas oli vaieldamatult olemas see miski, mis tuleb nii nostalgiliselt tuttavana neile, kellel on mäletada nõuka-aegseid restokogemusi. Täitsa hämmastav, aga puhtalt hästitabatud nõuka-stiilis Volga-nime pärast tõttu hakkasin alateadlikult otsima šveitserit, kellelt viie rubla eest probleemivaba sissepääs omandada.
Lisaks nõuka-stiilis sisekujundusele iseloomustas Volgat veel üks Indiale ebatavaline, aga vene restoranidele iseloomulik nüanss. Eranditult kõigis laudades tarbiti alkoholi, enamasti õlut.
Kuigi vägagi hästi nõuka-ajastu stiili tabav, ei ole restoranil Volga Venemaa ja vene köögiga tegelikult kõige vähematki seost. Volga nime kannab restoran juba aastast 1947, kui restorani omanikule oli keegi sõber soovitanud juba tegutseval restoranil nime uuendada. Nagu öeldud, vene kööki pole sealt mõtet otsida. Tavaline india köök. Ehk selle vahega, et sealse chicken tikka masala ületamine peaks igale India köögi huvilisele jõukohane olema.
Huvitavaid inimesi jagus aga Volgassegi. Seekord sain pikema ülevaate kirjastamissaladustest. Nagu selgus, pidi värvilise turismibrožüüri või pinnapealse kunstiraamatu väljaandmine olema sisuliselt trükikulu.
Teises kõrvallauas lasi seltsimees kõvasti peeru. Korduvalt. Häälekalt. Ise kogu protseduuri ilmselgelt nautides. Volga-Volga.
Selline maailm 