Reisiarvustus: Iberia (MAD-SJO-MAD)

Artikkel ilmus 15.03.2007. Eesti Ekspressi reisilisas Kohver: Iberiaga reisides igav ei hakka. Siin on sama artikkel toimetamata kujul.

Lennufirma: Iberia, turistiklass
Marsruut: Madriid – Guatemala City – San Jose – Panama – Madriid
Aeg: detsember 2006 – jaanuar 2007

Kuigi hispaanlaste rahvuslikku lennufirmat Iberia ei saada parim kuulsus, sai Kesk-Ameerikasse lendamiseks Iberia kasuks otsustatud tänu Czech Airlines’ga sobivate lennuaegadele ja konkurentsivõimeliste hindadele. Ja Iberia võimes pakkuda erinevat sorti elamusi ei tulnud tõesti pettuda.

N.ö. soojenduseks selgus Madriidis chek-inni tehes tõsiasi, et Madriid – San Jose (Costa Rica) lend on räigelt ülebroneeritud ja start tuleb päeva võrra edasi lükata. Aga mis siin ikka nuriseda, kui vastavalt kehtivatele EL nõuetele maksti kompensatsiooniks kahe inimese kohta üsna probleemivabalt sularahas 1200 eurot (18.700 krooni). Mis seal salata – ootamatu boonus kattis reisikuludest päris arvestatava osa. 4* hotell, kuhu Iberia meid toimetas, oli täiesti võrreldav teiste Euroopa sama kategooria hotellidega. Iberia poolt kinnimakstud sööki siiski gurmee-elamuste tekitamises süüdistada ei saa. Maitselamuste puudumist ja ülebroneerimise saatust jagavate sõrmedega õgivate aafriklaste seltskonda kompenseeris mingil määral lauale toodud veinipudel. Reisi selle etapi hindeks võiks tänu ebameeldivuste märkimisväärsele kompenseerimisele anda 5-.

Järgmisel päeval õnnestus lennukile saada probleemitult, kuigi lennuaega oli natuke nihutatud. Nagu üsna värava läheduses olevast Iberia klienditeenindusest võis näha, jäid sellel päeval lennukist maha lihtsalt uued inimesed. Väikeseks vürtsiks oli vaid tõsiasi, et sel nädalapäeval lendab Iberia San Josesse läbi Guatemala, mis teadupoolest pole päris Costa Rica naaberriik. Igatahes pidid Guatemalas peale tulnud reisijad vähemasti San Josesse lendama äsja lennukilt lahkunute poolt mahajäetud läbu keskel.

Iberia pardateenindust iseloomustab ehk kõige paremini termin „iseteenindus”. Kõigel, mis jäi kahe sooja toidukorra vahele, tuli vahekäigus ise järgi käia ja küsida. Ja see ei puudutanud mitte ainult jooke, vaid ka sandwitche. Peale väikest sabas seismist stjuardessid soovitut ka jagasid. Kui soe toit ei tekitanud mingeid emotsioone, siis sandwitch tundus täitsa maitsev. Või oli selleks hetkeks juba kõht päris tühi. Kokkuvõttes hindeks tubli 3.

Järgmine mitte just päris oodatud tõsiasi selgus San Joses. Meie kahest seljakotist suutis Iberia õigele lennule paigutada paraku vaid ühe. Et sama saatust jagavaid kaasreisijaid San Jose Juan Santamaria lennujaama baggage claimis jagus, väga ei lohutanud. San Jose lennujaamas sai saabumata pagas registreeritud küllalt operatiivselt. Koti puudumist kinnitavas väljatrükis olid lisaks lennujaama pagasiga tegelevate inimeste telefoninumbritele ka Iberia Costa Rica ja Hispaania pagasiteeninduse telefoninumbrid. Tõsi – suuremat abi sellest polnud, sest helistades ei osatud pagasi kohta midagi öelda ja võimaliku kompensatsiooni küsimise peale visati toru üsna ühemõtteliselt hargile. Ah jaa – telefonis jagati ka veebiadressi, kust pidi pagasi kohta infot saama – kontrollides osutus see täiesti mõttetuks kommertslinkide koguks.
Hiljem võis seljakoti lipikutelt taastada, et kott saadeti Madriidist Costa Rica poole teele juba 6 päeva hiljem. Igatahes reisi viimasel päeval oli meeldiv võimalus kauaoodatud seljakotiga San Joses taaskohtuda. Et seljakotireisija sealses kliimas palju ei vaja ja enamik tõeliselt vajalikke asju olid kas käsipagasis või kohapeal kergelt ostetavad, sai puudust tuntud ainult taskunoast ja mobiiltelefoni laadijast (kuna telefon oli meil esmajoones kella ülesannetes).

Tagasiteel sai kompensatsioonivõimalust uuritud ka Iberia klienditeenindusest Madriidis, kusa aga seletati üsna resoluutselt, et Iberia klienditeenindus tegeleb KLIENTIDE, mitte PAGASI probleemide lahendamisega. Hinnates Iberia suutlikust puuduva pagasi kohta infot anda ja pagasiprobleeme lahendada, ei kipuks üle 1. punkti andma. No see selleks, et juhtub see, mis juhtuma peab ja siis, kui see kunagi parajasti võimalikus osutub, aga jagada abistamise nime all mõttetute kommertslinkide kollektsiooni kipub juba nagu mõnitamiseks.

San Joses seljakoti rõõmsa taasomanikuna tagasilennu check-inni tehes küsis Iberia kostüümis neiu, kumb kahest Tallinna lennujaamast on meie sihtkoht – kas Piriita või Julemiiste lennujaam. Peale valikut Julemiiste kasuks teatati siiski rõõmsalt, et Muy bien! Anyway, I can check your luggage until Praaga and you until Julemiiste. Statistika mõttes olgu öeldud, et 35 minuti jooksul on Praha lennujaamas täiesti võimalik lennukist bussiga terminal 2-te sõita, läbida passikontroll, oodata ära oma pagas, minna terminali 1, teha pagasi check-inn, minna sellega ülemõõdulise pagasi äraandmiskohta (seljakoti rihmade pärast), läbida taas passikontroll, jõuda terminali teise otsa, läbida toll ehk pagasi läbivalgustamine, avada pagas kontrolliks ja jõuda õigeks ajaks lennukile. Ainult jalad tuleb väga tõsiselt kõhu alt välja võtta.

Kokkuvõttes – kui Iberia kõrval juhtub Ladina-Ameerika suunal leiduma teisi arvestatavaid alternatiive, võiks pigem eelistada mõnda teist lennufirmat (Air Madrid ehk välja arvatud). Iberia probleemide tekitamise ja nende lahendamise võime on seni veel tasakaalupunktist kaugel.