Posts Tagged With: Riftiorg

Suur Riftiorg

Nairobist saab maanteed mööda välja sõita neljas suunas. Sõites loodesse, Naivasha ja Nakuru suunas, jäävad vasakule päris mõnusad vaated Suurele Riftirule. Aga selgus, et Nakuru teelt omakorda vasakule, Maasai Mara rahvuspargi poole pöörates, ei saa vaadete üle samuti kurta (küll aga ees venivate veoautode suhtes). 2200 meetri kõrgusel avanes selline vaade. Keenia mõistes korralik, 600 meetrine kõrguste vahe.

Ei tea, kust küll tuli inspiratsioon oma teeäärsele suveniiripoele Facebooki nimi panna, aga igal juhul peab tunnistama, et see suutis eristuda isegi Aafrika sildimajanduse loomingulisuse ja absurdsuse vahepeal balansseeriva rikkuse taustal.

Advertisements
Categories: Keenia, Reisid | Sildid: | Lisa kommentaar

Teekond läbi Kerio Valley

Suur Riftiorg on Keenias ikka võimas küll. Ei tea, et võrreldavaid Riftiorule avanevaid vaateid mujal Aafrikas leiaks. Shiandast Nairobisse tagasitulles sai valitud mõnevõrra ebamugav, kuid vaatemänguline trass, mis kulges sisuliselt ekvaatoriga paralleelselt – kas siis parasjagu põhja- või lõuna pool ekvaatorit. Igatahes teekond marsruudil Eldoret-Iten-Kabarnet selgelt oli midagi.

Kerio org matatu aknast

Kerio jõe org on koht, kus kõik kasvab. See peegeldus ilmselgelt ka tee ääres. Matatudel olid oma kindlad peatuspaigad välja kujunenud ja seal sai üsna odavalt kaasa osta igasuguseid puuvilju. Papaiad, banaanid, ananassid, apelsinid jne.

puuviljad matatusse

puuviljad matatusse

Palusin Eldoretist Iteni mineval matatul ennast natuke enne Iteni Kerio View nimelise restorani/hotelli juures maha panna (samas kohas, mis allolevalt pildilt näha). Maanteelt oli sinna tegelikult veel nii 800 meetrit astuda. Iten on tuntud selle kohana, kuhu kogunevad harjutama jooksjad üle maailma, s.h. ka Eestist. Ei saa öelda, et Iten iseenesest midagi vapustavat oleks, küla (ametlikult ilmselt muidugi linn) nagu iga teine, kuid vaated, mis seal avanevad, tasuvad küllaga minemist.

Iten

Restorani poole jalutades oli seltsiks üks kirikust tulev koolitüdruk (oli nimelt pühapäeva pärastlõuna), kes lahkelt pakkus, et võiks mu väiksemat seljakotti kanda. Seletasin, et väike seljakott kõhu peal tasakaalustab selle teise raskust seal selja peal. Aga jah, Keenias soovivad tüdrukud ja naised pidevalt su asju kanda. Ei suuda sellega ikka veel ära harjuda.

Kerio View

Kerio View on selline euroopalik söögikoht suurepäraste vaadetega. Vist olid hollandlastest omanikud, kuid olgem ausad, toit on seal igavesti mage.  Ei liialda karvavõrdki, kui väidan, et kokkaks neist ise kinnisilmi iga kell paremini. Sealihaga ei oska nad seal igatahes mitte midagi peale hakata. Pikemalt ei hakka seletama, aga Euroopas sellist vintsket jama kindlasti ei saa. Teenindus (kui seda võib üldse nii nimetada) oli koha taset arvestades pehmelt öeldes katastroof (kuid samas ei midagi väga erilist muu Keenia kontekstis).

Aga ei teenindus ja toit polegi argumendid, miks sinna Kerio View´sse minna. Ikka need vaated, vaated. Kerio oru põhi koos Kerio jõega asub nii kilomeeter allpool.

Teisel pool orgu, Kabarnetis, avanes hommikuti selline vaade. Ööbisin seal kohalikus orbudekodus, millel on head suhted Eesti vabatahtlikega Keenias. Sattusin sinna tegelikult üsna juhuslikult, sest nii lihtsalt kujunes. Istusin parasjagu Kabarnetti minevas matatus, kui helistas Janika. Kuuldes, et kavatsen Kabarnetis ööbima jääda, soovitas ta minna Sunrise orbudekodusse, kus on külaliste majutamiseks väga korralikud hütid. “Friend of Janika” oligi võlusõna, mis sealsed uksed kiirelt avas (aitäh, Janika!). Ilmselgelt on eestlased suutnud selles kohas väga positiivse märgi maha panna. Kasutasin Sunrise´i (suur tänu, Christine ja Ruto!) külalislahkust mitu päeva.

2013 päikesevarjutuse teekondÜks huvitav nüanss veel. Sel ajal, kui matatuga Itenist läbi Kerio oru Kabarnetti sai sõidetud, toimus parasjagu päikesevarjutus. Täieliku päikesevarjutuse teekond jäi sealt natuke põhja poole, seetõttu tuli leppida peaaegu täieliku varjutusega. Aga isegi peaaegu täielik päikesevarjutus oli esmakordne kogemus. Ei oska täpselt öelda, kuid tipphetkel oli vähemalt 90% Päikesest varjatud.

Niisama ilma filtriteta ja seebikaga päikesevarjutust ilmselgelt pildile ei püüa, aga isegi niisama, palja silmaga vaadates oli varjutust täiesti võimalik vaadata. Muidugi mitte pikalt korraga. Kohalikke selline pisiasi, nagu päikesevarjutus, muidugi üldse ei loksutanud. Ma ei tea, mis meie jaoks oluline asi neid siin üldse erutada võiks.

"päikesevarjutus"

Esialgu sai endamisi muidugi kirutud, et kas sellise olulise sündmuse ajal pean ma just matatus istuma, kuid tegelikult tänu sellele ma päikesevarjutust üldse nägingi. Nimelt oli mõlemal pool Kerio orgu “üleval” (s.t. Itenis ja Kabarnetis) pilves, kuid all orus enam-vähem selge ilm.

Categories: Keenia, Reisid | Sildid: , , , , | Lisa kommentaar

Blog at WordPress.com.