Posts Tagged With: Keenia

Aastavahetus Dianis

2015. aasta saabub mulle Dianis. Öeldakse, et tegemist on Keenia kõige vingema rannaga. Diani beach on kahtlemata päris idülliline koht, aga ma ei saa öelda, et kogu seda vaimustust siiski liiga palju koguneks. Midagi… jääb siin mingil moel puudu. Watamu rand Mombasast põhjas tundus justkui palju mõnusam.

Diani. Kohalike jutu järgi on rand rahvast puupüsti täis.

Hetkel, jõulude ja uue aasta vahel, on Dianis turismi mõttes absoluutne tipphooaeg. See tähendab, et isegi kõik seljakotireisijate majutuskohad on rahvast täis (jutt on tervelt kolmest kohast üsna pika ranna peale). Dormis võib siiski koha leida, aga seda hinnaga, mille eest ootaks kõvasti ja tõesti väga kõvasti rohkemat. 30 eurot ühistoa jagamise eest – no kuulge! Selline hinnatase tegelikult iseloomustabki Dianit aastavahetusel. Kõik majutusasutused on hinnad vähemalt kahekordistanud.

Diani_beach_6

Diani rand tipphooajal.

Kui oled harjunud Keenias reisima, ööbides üsna korralikes öömajades, mis maksavad seal 1000 šillingi kandis, siis Dianis pole selle rahaga aastavahetuse paiku üldse mitte midagi peale hakata. Rannik on Keenias veidi kallim küll, kuid 1500 šillingi (13 euro) eest võib siingi leida päris luksusliku majutuse. Seda muidugi mitte internetist otsides, vaid meetodiga, mille üldnimi võiks olla “matatust väljaastumine”. Vähem, kui 10 sekundiga mõni tegelane sind ikka üles leiab.

Diani rand.

Dianis selline taktika tipphooajal kahjuks siiski üldse ei toimi. Kuna Keenia turism on hetkel üsna all, siis paljusid selliseid häid kohti lihtsalt pole enam. Aga džunglitrummid toimivad ikkagi samamoodi, nagu igal pool Aafrikas. Suhtle kohalikega ja siis hakkavad tekkima ka variandid.

Diani_beach_7

Diani rand

Kuna keskmine majutus Dianis maksab hetkel 150-st dollarist kuni lõpmatuseni (sest seljakotireisijate kohad on täis), siis maandusin lõpuks suhtlustrummide kaudu leitud päris luksuslikus villas, mille eest tuleb Keenia mõistes maksta üüratu 4000 šhillingit ehk 36 eurot öö eest (ilmselt kuulub siia hulka ka vahendustasu). Samas, seljakotireisijate majutuskohad on Dianis praegu samas hinnaklassis, kui mitte kallimad.

Diani_villa

Mitte kõige halvem majutus

Tegelikult pole see koht üldse veel avatudki, sest pisemaid viimistlustöid jätkub veel paariks nädalaks, aga siiski juba “vahendatud” rahvast täis. See täis ei tähenda seejuures siiski liiga suurt seltskonda, sest vist nii 4 tuba majas kokku ongi. Suhtumine on siin igatahes tippklass – ja seda kõigi poolt. Ainuke nuhtlus on hommikul kella 6 paiku saabuvad ahvid, kes hävitavad toas igasuguse söögikraami, mida leiavad. Aknaid ju palavuse tõttu kinni ei hoia. Seetõttu on kasulik ärgata enne ahve ja peita kõik söödav kuhugi ära.

Diani_villa_2

Vaade rõdult õhtu eel.

Dianis on huvitav see, et siin näeb rannas täpselt null päevitajat. Ma ei aja jama – see number ongi täpselt null. Päevitatakse muidugi ja mõnusalt kusagil palmi all, aga seda põhiliselt suuremates kuurortites, mis on suutnud mingil moel Euroopa turiste ligi meelitada. Ausalt, ega sinna randa ise ka väga ei kipu, sest kuskil lõuna ajal tõusev kõva tuul seda väga meeldivaks ei tee. Aga ujumiseks on rand muidugi super.

Mingi imelik palm ja selle imelik vili.

Kokkuvõttes on Diani vist siiski kergelt ülehaibitud koht. Rannarestorane sisuliselt pole (kui just ei taha mingi kohaliku tegelase abiga sattuda kuhugi puukuuri, et süüa uskumatult ülehinnatud ja märkimisväärselt viletsalt praetud kala), ja päris suur osa rannast on tegelikult kivine-kaljune, mis tähendab et kohalikust pearistmikust ehk Nakumatti marketist vähem kui 2 km allapoole ehk lõunasse ei tasu majutust võtta. Isegi vett on Diani rannas pea võimatu osta.

Diani rand

Nojah, sai siin vist natuke kriitiline oldud kõige meeldiva taustal. Tegelikult pole Dianis häda midagi. Natuke kallis võib see koht kohalikus kontekstis ju olla, aga muidu pole nurisemiseks mingit põhjust. Lihtsalt vahel muudavad juba olemasolevad võrdlusmomendid reisimise vähe keeruliseks.

Advertisements
Categories: Keenia, Reisid | Sildid: , | 6 kommentaari

Arushast ringiga tagasi Keeniasse

Kilimanjaro jalamil asuv Moshi on Arushast paar tundi matatusõitu. Väga meeldiv linnake Arushaga võrreldes. Igasugu müügitegevust oluliselt vähem kui Arushas ja ühtlasi pole see ka eriti agressiivne. Kokkuvõttes Moshi atmosfäär mulle selgelt sobis.

Moshi peatänav vaatega Kilimanjarole

Moshi peatänav, tagaplaanil pilvede taga Kilimanjaro

Kuna Moshi asub Kohe Kilimanjaro külje all, siis üks mõte oli, et vaataks siis selle Aafrika kõrgema mäe vähemalt jalamilt ära. Paraku on Aafrikas kõikide mägedega see värk, et enamuse ajast on nad tiheda pilvkatte sees varjatud. Kõige selgem on tavaliselt hommikul peale päikesetõusu, kuid ka hommik ja hommik võivad olla väga erinevad. Igatahes jäi Kilimanjaro oma võimsuses nägemata.

Läbi Tsavo

Taveta-Voi maantee läbi Tsavo rahvuspargi

Moshist Keenia piirini on vähem kui tunnike matatusõitu. Tansaania-Keenia piiripunkt Holili-Taveta on umbes 3 km eikellegimaad, mistõttu ainus mõistlik variant selle läbimiseks on võtta motikas. See ei tohiks olla keeruline, sest on äärmiselt ebatõenäoline, et motikajuhid matatust väljudes sind paari sekundi jookul üles ei leia. Huvitava nüansina tuleb Tansaaniast väljudes läbida pagasikontroll. See võib olla formaalne (mis sul seal seljakotis on?), aga ka täiesti reaalselt teostatav.

Läbi Tsavo

Keenia piirilinnast Tavetast läheb matatu Nairobi-Mombasa maantee äärsesse Voi linna. Suurem osa teest on katteta ja sõltuvalt ilmast üsna erinevalt sõidetav. Muuhulgas tuleb läbi sõita vähemalt ühest jõest. Kuigi otseselt auke matatu põrandas ei täheldanud, said jalad siiski korralikult märjaks.

Läbi Tsavo

Kui juhtub vihma sadama, siis hakkab tee muutuma sõidujälgedes voolavateks jõgedeks. Mudaga on kõikvõimalikud õnnetused kerged tulema. Veoauto kuskil kraavis on Keenias igal juhul üpris tavaline pilt. Ei tea, mis asjaoludel nad sinna nii tihti ja päris arusaamatutes kohtades satuvad, aga muudkui juhtub ja juhtub.

kaelkirjak

Kuna tee kulges pikalt läbi Tsavo rahvuspargi, siis nägi ka loomi. Paavianid, sebrad, elevandid, kaelkirjak. Isegi lõvi sai näha. Aga kokkuvõttes on Tsavo maastiku mõttes konkurentsitult kõige igavam rahvuspark, mida tean. Enamjaolt üsna tasane põõsastik. Igav, igav, igav.

Lõvi Tsavos

Läbi Tsavo, enamasti teega paralleelselt kulgeb ka raudtee, mis pole enam ammu kasutusel. Aga omamoodi huvitav oli vaadata raudtee ääres puhkavat lõvi. Raudtee ja lõvi on üldiselt ju sellised asjad, mida tavapäraselt ühte lausesse kokku ei pane.

Voi

Voi on tüüpiline ühe tänava linn. Kõrvaltänavaid leiab muidugi ka, aga põhiline elu käib siiski peatänava ääres. Väga korralik hotell on Maghanyi Guest House, kus ühene tuba on 1000 šillingit, koos hommikusöögiga 1200 (10 eurot). Hommikusöök on seejuures keskmisest parem.
Hilisem täpsustus: ühe voodiga tuba kahele ilma hommikusöögita maksab seal ikka seesama 1000 šillingit (seejuures kahe voodiga tuleks masta 2800 šillingit). Keenia kontekstis oleks sellise raha eest saadava kvaliteedi üle patt nuriseda (nojah, vähe kitsas ju oli).

Teel Nairobisse

Voist Nairobisse saab bussiga, aga saab ka autoga. Lihtsalt bussijaamas leitakse sind ülesse. Hind on sama, aga kahtlemata saab autoga kiiremini. Nairobi lähedal tekkis mingil hetkel teele ummik. Põhjus selgus varsti.

Bussiõnnetus

Järjekordne liiklusõnnetus, seekord bussiga. Bussi parem külg oli päris korralikult segi. Selliste liiklusõnnetuste vältimiseks keelustas Keenia valitsus ööbussid. Muidugi, see on tunduvalt lihtsam, kui näiteks liikluspolitsei töölerakendamine. Seadused on kõik olemas, aga lihtalt mitte keegi ei kontrolli nende täitmist. Roolimine joobes või miraa mõju all on üsna levinud. Aga formaalselt on jõupingutusi tehtud. Mis sest, et jõulude ajal jäid paljud inimesed Nairobisse lõksu.

Categories: Keenia, Reisid, Tansaania | Sildid: , , , , , , | 6 kommentaari

Keenia ja Tansaania erinevusest

Kõik Ida-Aafrika riigipiirid on kujunenud ajalooliste juhuste tõttu, olles paika pandud Berliini konverentsil ja Euroopa koloniaalriikide omavaheliste tehingute kaudu. Näiteks terve Lääne-Keenia oleks vabalt võinud olla osa tänapäeva Ugandast, kui seda piirkonda poleks Uganda protektoraadist Briti Ida-Aafrika protektoraadile üle antud (põhjuseks raudtee valmimine). Tänaseks päevaks on iga Ida-Aafrika riik natuke erineva iseloomuga. Näiteks torkasid Tansaanias silma mitmed asjad, mis on seal natuke teistmoodi kui Keenias.

Tansaania pole iseseisvalt reisitav

See on huvitav nüansierinevus kahe riigi vahel. Keenias on sellised tunni kuni kolme pikkused sõidud linnast linna üsna kergesti teostatavad. Tavaliselt on igas linnas või selle lähedal ka midagi vaadata. Tansaanias selline reisimine lihtsalt ei toimi. Asustus on palju hõredam, linnadevahelised vahemaad meeletud ja peale seda, kui oled terve päeva bussis veetnud, jõudes tülpinult kuhugi asustatud punkti, mis ongi lihtsalt järjekordne Aafrika linn, ei midagi muud. Sisuliselt mahub kogu Tansaania valemisse Kilimanjaro (ja Meru) + põhja-, ida ja lõuna rahvuspargid + Zansibar. Teisisõnu, kui välja arvata Zansibar, siis tuleb paratamatult kasutada organiseeritud reisimist.

Inglise keele erinev oskus

Jättes külanaised kõrvale, olen Keenias kohanud täpselt ühte inimest, kellega ingliskeelsest vestlusest asja ei saanud. See oli üks Kibera ananassimüüja. Aga ananassi ostmiseks vajalikku suahiili keelega saan hakkama, nii et polnud probleemi.

Tansaanias juhtus pidevalt, et sind lihtsalt ei mõistetud. Juut käib linnadest, mitte küladest. Ja ka välimuse järgi sellised muidu haritud tegelased noogutasid tihti lihtsalt pead. Keeleoskuse erinevused kahe riigi vahel tulenevad asjaolust, et Keenias õpitakse koolis inglise keeles, Tansaanias aga suahiili keeles.

Majutus
(seljakotireisijatele) on Keenias üldjuhul odavam, Tansaanias saab jälle odavamalt söönuks. Enamasti on söök Tansaanias ka parem. Transport on üsna ühes hinnas.

Tansaania (ingliskeelsed) ajalehed on võrratult igavamad võrreldes Keenia lehtedega.

Hõimusuhted

Keenias on 42 hõimu, Tansaanias kuskil 120. Kuid kui Keenias identifitseeritakse end eelkõige läbi kuulumise ühte või teise hõimu, siis Tansaanias loetakse end kõigepealt tansaanlaseks ja alles siis mõne hõimu liikmeks. Kahe riigi erinevus tuleneb sellest, et pärast iseseisvumist valiti Tansaanias teadlik poliitika hõimukuuluvuse tähtsuse vähendamiseks ja kodanikuks olemise rõhutamises. Keenias midagi taolist ei tehtud. Vahe hoiakutes on täna ilmne.

Pinged riikide vahel

Kuigi ametlik retoorika räägib kahe riigi suurest sõprusest, siis tegelikult on kahe riigi vahel parajad pinged. Ida-Aafrika juhtvedur on selgelt Keenia, kuid naaberriigid Tansaania ja Uganda ei jäta kasutamata ühtegi võimalust, et Keeniat kuidagi kuskil torpedeerida. Võib öelda, et Tansaania on Keenia suhtes tihti suisa pahatahtlik. See torkas mulle silma naiteks ühest Tansaania ajaleheartiklist.

Jutt käis Nairobi slummidest, eriti Kiberast. Tekst ise oli kunagise Rahva Hääle parimate traditsioonide kohaselt üles ehitatud. Olukorra kirjeldamiseks oli valitud sobivad faktid ja pooltõed. Suurem osa juttu oli lihtsalt kallutatud või lausvale. Ei, Nairobi slummid siiski ei ole täis isoleerimata elektrijuhtmeid, nagu väitis Tansaania The Guardian. Jah, elektrit jagatakse (s.t. keegi müüb kellelegi edasi), aga elektrijuhtmed on enamasti hoopis maa sisse kaevatud.

Jutt sellest, et kõik slummielanikud viskavad prügi, kuhu juhtub (sest muud võimalust polevat), on samuti lihtlabane vale. Nagu ka see, et inimesed ei julge liikuda, kuna mingid gängid terroriseerivad neid. Loomulikult on Kiberas kuritegevust, aga kirjeldus sellest, kuidas üks ema ei saa gängide tõttu lapsega vaktsineerima minna, on ilmselgelt üle võlli. Ja see, et Kiberas pole inimestele mingeid teenuseid, on järgmine umbluu. Nimekirja võiks jätkata.

Selline artikkel ei saa olla täielik ajakirjanduslik ebaprofessionaalsus, sest kõiki neid fakte on kerge kontrollida. Ei, see ilmselt oligi mõeldud sellisena. Eesmärk tundub selge – jälle üks väike võimalus diskrediteerida naaberriiki.

Turvalisus

Tansaanias tundus harjumatu, et supermarketisse sisenedes sind ei kontrollitagi metalliotsijaga. Nairobis oleks selline asi võimatu (mujal Keenias on kuidas kusagil, aga üldjuhul ootab sind siiski turvakontroll).

Keenias juhtub pea iga päev mõni väiksem või suurem turvajuhtum. Küll plahvatab siin, küll tulistatakse seal, kolmandas kohas visatakse granaate. Eriti palju on intsidente Nairobis ja Garissas (mitte liiga kaugel Somaalia piirist). Meelerahu huvides ei tasu ajalehti liiga tihti osta. Teadmatus tuleb vahest kasuks. Tansaanias tundusid asjad selles plaanis oluliselt rahulikumad olema.

Categories: Keenia, Reisid, Tansaania | Sildid: , | Lisa kommentaar

Thomson Falls

Thomson Falls ehk Thomsoni juga on Nyahururust 10 minutit astuda. Sissepääs maksab 200 šillingit (1,7 eurot). Täitsa õiglane hind, ütleks.

No selge see, et Thomsoni juga ei konkureeri päris samas klassis näiteks Zimbabwe-Sambia piiril asuva Victoria joaga. Aga ega seda ei oodanudki.

Thomson Falls

Thomson Falls-indiaanlased

Siin pildil on igavlevad indiaanlased. Ma ei mõtlegi välja, miks peaksin ma tahtma jääda pildile mingi kentsakas kostüümis tegelasega ja selle eest veel raha välja käima.

Thomson Falls

Edasi voolab jõgi mööda orgu, mille panoraam õnnestus niivõrd-kuivõrd pildile saada.

Thomson Falls

Mulle Thomson Falls kokkuvõttes täitsa meeldis. Midagi liiga erilist justkui polnudki, aga samas leian, et kindlasti tulemist väärt.

Thomson Falls

Pärast vaatasin huvi pärast sisse suveniiriputkadesse. Oh jummel küll, kui tuttavad mulle kõik seal müügis olevad asjad olid. No pole Aafrikas vahet, kas vaatad suveniire Zimbabwes, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Ugandas või Keenias. Üks ja seesama igal pool! Sama kraami näeb ka Nairobi kaubamajades toimuvatel masai-turgudel. Tõe huvides tuleb märkida, et Nairobis leiab siiski poode, kus müüakse päris huvitavaid asju. Osta ei oska midagi, aga vähemalt on huvitav.

Categories: Keenia, Reisid | Sildid: , , , | Lisa kommentaar

Blog at WordPress.com.