Uganda ja Rwanda: lühike ülevaade

Kui hakata planeerima seljakotireisi musta Aafrika südamesse, siis võib arvata, mis reaktsioone see tekitab. Kui konkreetsemalt Ugandast ja Rwandast rääkida, siis näib, et natuke üldistades võrdub Uganda Idi Aminiga ja Rwanda 1994.a. genotsiidiga. Kokkuvõtvalt jagunevad arvamused umbes kaheks – sind kas tapetakse maha või vähemasti röövitakse paljaks.

Turvalisus

Uganda ja Rwanda tegelikkus on siiski palju proosalisem. Mõlemad riigid kuuluvad Sahara-aluse Aafrika kõige turvalisemate riikide hulka. Turvalisus on muidugi alati väga suhteline mõiste, aga turvalisusest annab mingi pildi kasvõi see, et erinevast suuremast osast muust Aafrikast kannatab seal isegi pimedas ringi liikuda – ja seda isegi pealinnades.

Uganda ja Rwanda turvariskid on peidus pigem olmetasandil. Uganda maapiirkondades üllatab reisijat ootamatult suur alkoholitarbimine, seda pea sõltumata kellaajast. Üldiselt on purjutajad täitsa sõbralikud, aga karja purjus külameeste seltsis tahaks siiski võimalikult lühidalt viibida.

Kui rääkida kauplemisest, siis ei ürita keegi sulle midagi tüütult ja pingsalt pähe määrida. Üksikutes turismilõksudes kutsutakse oma poodi vaatama, aga seegi tegevus on pealetükkivusest kaugel. Mujal võid vabalt kaupa uurida, ilma, et keegi sind tüütaks.

38 km Kongo piirini

200 m ekvaatorist, 38 km Kongo piirist

Viisad

Uganda viisa saab ilma probleemideta piiri pealt. Seda nii lennujaamas kui kõrvalises maismaa piiripunktis. Maksab see 2010. a. seisuga 50 USD ja peale täidetud blanketi midagi muud vaja ei lähe.

Sõltumata sellest, mida mõni reisijuht kirjutab, Rwanda viisat aastal 2010 piirilt ametlikult ei anta – see tuleb eelnevalt hankida. Praktikas õnnestus Rwanda viisa piirilt 60 USD eest siiski saada -näidates ette reisijuhi (LP), kus on kirjas võimalus saada viisa piirilt. Viisat meenutav tempel ilmus passi ilma täiendava meeleheata.
Mitmekordse Rwanda viisa saamiseks tuleb see teha enne riiki sisenemist, aga ühekordse viisa muutmine mitmekordseks on organiseeriav ka Kigali migratsiooniametis – (Kigali Immigration Office, 25.000 RWF = 540 kr = 35 EUR).

Suhtluskeel

Uganda riigikeel on inglise keel. Kohalikele on see siiski teiseks keeleks. Esimeseks on üks rohkem kui kolmekümnest kohalikust dialektist. Kui see kuidagi abiks tuleb, siis enamik inimesi oskab ka vähemasti osaliselt Ida-Aafrika teise peamise suhtluskeelena kasutatavat suahiili keelt (ingl. k. KiSwahili).

Inglise keelega saab üllatavalt hästi hakkama ka pigem prantsuskeelse taustaga Rwandas. Kuna Rwanda soovib lõimuda Ida-Aafrika Ühendusega (East Africa Community), siis alates 2008. a. otsustati riiklikul tasandil prantsuse keel vahetada Ida-Aafrikas domineeriva inglise keele vastu. Kuuldavasti prantslasi see fakt pehmelt öelda ei rõõmustanud.

Transport

Uganda ja Rwanda on seljakotireisijale transpordi seisukohast väga mugavad riigid reisimiseks. Bussi- ja mikrobussiühendused erinevate asulate vahel võivad enimkasutatud marsruutide puhul olla ülihead, väiksemates kohtades liigub midagi kuhugi vähemalt 2-3 korda päevas, aga pigem juba paari tunni jooksul. Õige (mikro)bussi leidmine sisaldab pea alati suhtlemist kohalikega. “Abivalmis kohalikeks” on siiski kohalikud reisisaatjad, kes tegutsevad õnneks äärmiselt profilt ja omakasupüüdmatult – küsi, ja sind juhatatakse õigesse bussi.

Vahemärkus: kui Rwandas võrdub reisijate arv mikrobussis üldjuhul kohtade arvuga (politseid on teel palju!), siis Ugandas on mikrobussi kaasreisijate arv üsna prognoosimatu. Palju üle 35 ei tohiks see 14-kohalises mikrobussis kokkuvõttes siiski minna.

Juhul, kui bussiühendus mingil põhjusel ei toimi, on alati võimalik leida “takso” – suvaline auto, mis toimetab sind soovitud kohta. Hinnad on alati kaubeldavad ja mõistlikumad, kui Eestis taksoga. Lühike ots (kuni 10-15 km) on suurusjärgus 10-15 dollarit, pikem (kuni 50 km) kuni 35 dollarit. Väikse liiklusega kohad on nii 25% kallimad.

Uganda bussiaknast

Uganda puhul tuleb muidugi arvestada, et vaatamata sellele, et riik paistab Aafrika kaardi peal võrreldes suuremate naabritega üsna tillukesena, on see pindalalt ikkagi samas suurusjärgus Ühendkuningriikidega (UK). Kui lisada siia veel asjaolu, et peamaanteedest kõrval võivad teed olla päris nigelad (aga enamasti siiski paremad Nicaragua teedest), siis nõuab reisimine AEGA. Ja kannatust. Ja vastupidavust, sest varem või hiljem saab sellest paganama bussisõidust iga väga suur siiber. Eriti mikrobussisõidust. Ja ega väga vahet pole, kas sõita asfaldil või kruusal – kui aknad on lahti (mida nad üldjuhul on), oled lõpuks padutolmune ikkagi.

Rwandas on vahemaad väiksemad ja enamasti käivad kõik ühendused läbi pealinna Kigali – enamasti on see kõige kiireim variant isegi siis, kui leidub kilometraažilt tunduvalt lühem kruusane otsetee.

Hinnad

Uganda ja Rwanda on mõlemad reisimiseks meile soodsa hinnatasemega riigid. Seejuures on muidu rikkam Uganda selgelt odavam kui vaesem Rwanda – tänu sellele, et seal puuduvad igat sorti Lääne abiorganisatsioonide töötajad. Kui üksikud erandid pealinnades välja arvata, siis on pangakaardid mõlemas riigis (eriti Rwandas) kasutud. Rwandas saab krediitkaardiga (seisuga 2010) raha vist ainult ühes kohas – see on Kigalis Union Trade Centeri (UTC) teisel korrusel asuv Access Bank.

Suurim kulu Ugandas ja Rwandas on rahvusparkide külastus. Näiteks gorilla-luba maksab mõlemas riigis 500 USD, keskmine 3-päevane gorilla-tuur Kampalast aga juba 1200 USD. Kibales saab šimpanseid vaadata 125 USD eest. Queen Elizabeth NP siisepääs maksab 30 USD.

Kobedamat sorti majutuse hinnad jäävad enamasti vahemikku 20-45 USD, pealinnades ja mõnes üksikus muus suuremas (nagu Jinja) on üsna kerge sellest ka 2x rohkem kulutada. Õlu maksab Ugandas vahemikus 2000-5000 UGX (11-26 krooni). Ja räägime siinkohal ikkagi baarihinnast.

Kui kulud rahvusparkides välja arvata, siis kokkuvõttes saab kohalikus mõistes luksuslikult elades hakkama kuludega suurusjärgus 3000-4000 kr. nädalas.

Majutus

Uganda guesthouse

Üksikuid rahvusvahelisi ketihotelle on mõtet otsida Kampalast ja Kigalist. Parimad hotellid leiab Ugandast, peamiselt Kampalast. Kampala tipphotellid on Kampala Serena, Emin Pasha Hotel ja Kampala Sheraton. Lennukimeeskonnad, kelle maitset tasub alati usaldada, eelistavad jällegi Kampalast poole tunni sõidu kaugusel asuvat luksulikku Munyonyo Resorti. Mis ongi hea, aga pehmelt öeldes igav. Kui aga vaadata hinna ja kvaliteedi suhtesse, siis on Ugandas hotell Tropic Inn Masakas (62.000 UGX = 21 EUR single) suurepärane valik. Meie mõistes täitsa neljatärnihotell, basseiniga ja puha.

Sääsevõrgu olemasolu voodi kohal peaks olema elementaarne – sääski on palju.

Kliima

Nii Uganda kui Rwanda kliima on kinni kahes asjas: asukoht ekvaatoril (Uganda) ja selle vahetus läheduses (Rwanda) ning üsna suures kõrges keskmises kõrguses. Ehk ekvaatori kohta üllatavalt mõnus kliima. Uganda peamised vihmaperioodid on aprill-mai ja oktoober-november. Sel ajal võib kruusateede läbitavus olla probleemne. Ka väljaspool vihmaperioodi sajab vihma pea iga päev, vahest ka päev läbi, aga enamasti pealelõunal-õhtupoolikul mitte liiga pikkade hoogudena. Reisimist see üldiselt ei sega.

Rwanda reljeefi makett Loodusajaloo muuseumis Kigalis

Rwanda reljeefi makett Loodusajaloo muuseumis Kigalis

Pävane temperatuur võib päevade lõikes olla üsna kõikuv. Kui ühel päeval tuleb mõni soojem asi kindlasti peale panna, siis pole imestada, kui järgmisel päeval teeb kuumus hullult liiga.

Pildistamine

Uganda ja Rwanda on pildistamiseks väga nigelad riigid. Mitte seda, et midagi pildistada poleks – vastupidi! – vaid tõrksuses, kuidas kohalikud pildistamisse suhtuvad. Ja sisuliselt puudub hetk, kui kedagi kusagil vaatamas poleks. Isegi bussiaknast on väga raske inimesi pildistada, sest maapiirkondades vaatavad pea kõik möödasõitvat transporti ja mzungu ehk valge inimene tabatakse erakordse kiirusega ära.

Uganda naised

Tegelikult kuulub pildistamine Rwandas ja Ugandas lausa kõige ohtlikumate tegevuste hulka. Pildistades lähenevat veoautot külavaheteel võib tekkida tõsine konflikt, sama kipub juhtuma, kui pildistada suvalist tänavat, kus on juhuslikult boda-bodade (mototaksode) kogunemispunkt.
Pildistades näiteks turule suunduvaid naisi, ilmub su kõrvale pea alati keegi, kes selle eest nõudlikult raha küsib. Pildistamine on samas alati lubatud siis, kui pildistatavaga on väike äri tehtud. Igatahes tasub pildistamiseks luba küsida. Enamasti see ka antakse, aga naised eelistavad pildi pealt välja jääda (s.t. näiteks turul saab pildistada nende kaupa, aga mitte neid ennast).

Kasutatud reisijuhid

Bradti Uganda ja Rwanda reisijuhid on suurepärased. Võibolla mitte kõige täpsemad majutuse hinnatasemete kajastamises (raamatutes toodud hindu 1,3-ga korrutades selgus tegelik pilt), aga kokkuvõttes siiski väga sisukad, adekvaatsed ja soojalt soovitatavad. Lonely Planeti East Africa on Bradti kõrval nagu väga, väga vaene sugulane – igas mõttes. Nii info mahult, adekvaatsuselt kui loetavuselt.

Kuidas minna?

Kirjutamise hetkel on parimaks marsruudiks Euroopa – Entebbe (EBB) lennujaam (Uganda pealinna Kampala lennuväli). Paljud kohatud eurooplased kasutasid EgyptAiri teenuseid, aga ega keegi sellest lennufirmast liiga vaimustunud polnud. BA ja Brussels on jälle küllalt kallid. Meile vist üks mugavamaid on hoopis 2010 suvel Entebbe-reise alustanud Turkish Airlines – algusega Helsingist, Stockholmist, Kopenhaagenist või Riiast. Korralik lennufirma, kuid esialgsed head lennuajad on alates detsembrist 2010 ära muudetud.
Euroopa sõlmlennujaamadest saab Ugandasse üsna hea hinnaga ka Emirates’iga, kuigi samuti mitte väga sujuvate lennuaegadega.
Ja alati jääb Nairobi (kui Ida-Aafrika soodsaim) variant. Aga see tähendab kohe reisile +4 päeva otsa (2 minnes, 2 tulles) – kui maad mööda minna. Alternatiiv on Nairobist Entebbesse lennata – kas Fly540 või Kenya Airways.

Ssese Islands - päikeseloojang

Ssese Islands – päikeseloojang

Muu

Uganda ja Rwanda tolm on maailmaklass. Väga vahet pole, mida teed. Laias laastus on iga päev ühtlasi ka pesupäev. Õnneks on ka pesu kuivamiskiirus maailmaklass.

Mobiil (EMT) töötab Ugandas peaaegu kõikjal, Rwandas ainult Kongo (võimalik, et ka Tansaania) piiri ääres.

Internet on üldiselt pealinnadekeskne (ja harv) lõbu. Rwandas ei tõmmanud imekombel leitud internetikohvik isegi GMaili aeglase ühenduse versiooni käima.

Lõpetuseks oluline märksõna: ootamine. Üsna tihti tuleb tõdeda, et kasumi teenimisele käibelt eelistatakse absurdselt kõrget hinda küsida. Ja naljakas – nad ongi valmis seda hinda ära ootama. Näiteks pool aastat või aasta. See loogika vajab arusaamiseks järgmist reisi.

Advertisements
Categories: Reisid, Rwanda, Uganda | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.