Zimbabwes EI TASU igal pool pildistada

Mõned asjad on nii sürrid, et tagantjärele on üsna raske ette kujutada, et nii üldse sündida sai. Antud juhul käib see jutt alloleva pildi kohta. Pildil jäädvustatu on Bulawayo tänavaturg. Aga pildi teeb eriliseks see, et selle tegemise eest Zimbabwe politsei peaaegu arreteeris mind. Ja nagu selgus, tegin märkamatult kõik endast oleva, et see neil võimalikult lihtne oleks. Kui pilti vaadata, siis paremal allnurgas võib näha (klõpsa suurendamiseks) mingit köit. Point selles, et kõnealune köis hoidis üleval telki. Ja kõnealune telk oli jällegi täis Zimbabwe politseid. Ehk siis – ilma seda märkamata olin pildistamiskohaks valinud pool meetrit politseinikest eemal. Geniaalne!

Bulawayo tänavaturg

Mind kutsuti üsna resoluutses toonis telki. Politseinik oli üsna poisiohtu, aga ilmselgelt tegutsemistahet täis. Millegipärast tuli vene sõjavägi ja moldaavia leitnandid meelde.

Edasi järgnes küsitlus:
Oled ajakirjanik? – Ei ole, olen seljakotireisija.
Luba pildistada on? – Ei ole.
Miks pildistad? – Lihtsalt tänavaturgu. Mis seal erilist?
Teame küll teid – tahate Zimbabwest halba pilti jätta! – Ei taha, turud on lihtsalt mu lemmikkohad ja ma pildistan neid igas maailma nurgas.
Ei usu, see on Zimbabwe-vastaseks propagandaks! – Vastupidi, ma olen siin selleks, et ka oma sõpru Zimbabwesse kutsuda. Sest see on suurepärane maa (ja mõtlesin seda täiesti tõsiselt).

Umbes samu küsimusi-vastuseid käiasime veel pool tundi. Hakkas vägisi igavaks minema ja õhutasin politseinikku tegudele. Ütlesin, et kuule, mul läheb varsti buss Lõuna-Aafrika poole, otsusta lõpuks ära, mis minuga teha. See oli mul juba selge, et iseseisvalt otsustamine polnud noormehe tugevaim külg. Aga midagi ta siiski välja genereeeris: nüüd läheme jaoskonda ja ilmutame su filmi ära. Ei hakanud igaks juhuks ütlema, et muus maailmas on digiajastu juba mõnda aega käes. Sain lõpuks tulema, aga pildistamisisu enam polnud.

Pildistamise asemel läksin enne ärasõitu Johannesburgi ühe korralikumat sorti hotelli baari ja küsisin, kas õlut saaks. Muidugi sai. Valge inimene saab alati.

Baaris valitsev meeleolu oli midagi taolist nagu võib näha revolutsiooniaegset Kuubat kajastavas filmis Havana koos Robert Redfordi ja Lena Oliniga. Mingi segane ajastu, kus keegi ei tea, mis juhtuma hakkab. Segasele olukorrale vastavalt segaselt ka käitutakse. Kust baarisviibijate raha tuli, pole aimugi, aga seda tundus neil jaguvat.

Õlu maksis 1600 kohalikku dollarit ehk laias laastus 16 krooni 0,6-se pudeli eest. Sain jutu peale tüübiga, kes ostis pudeli õlut devalvatsiooni-eelsete dollaritega. Üks pudeli õlle eest tuli välja käia umbes 5 sentimeetrine rahapakk – millest suurem osa oli saja miljardilistes (100.000.000.000) kupüürides. Kunagi räägin seda lugu oma lastelastele.

Categories: Reisid, Zimbabwe | 2 kommentaari

Navigeerimine

2 thoughts on “Zimbabwes EI TASU igal pool pildistada

  1. Ma tahaks omale mõnda sellist 100 mld dollarist.
    Peab vist homme valuutavahetusest läbi astuma.

  2. Pingback: Zimbabwe tegelikkus ehk õuduste öö Bulawayost Johannesburgi « Selline maailm

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: