Majutus ja söök Victoria Fallsis

Suurem osa Victoria Fallsi majutust on suunatud paksu rahakotiga mugavust hindavale turistile, kes tuleb ja kaob. Top end on ka ainuke, mille puhul LP Southern Africas toodud info paika peab. Odavamate majutuskohtade kirjeldused stiilis, et see või teine koht tõmbab ligi ka suurel hulgal omapäi seiklejaid, ajavad kohapeal olles kurvalt muigama. Victoria Fallsis veedetud 4-5 päeva jooksul ei kohanud ma tõepoolest mitte ühtegi seljakotireisijat. Täpselt ei viitsinud uurida, aga tundub, et seljakotireisijad ning lõviosa overlandereid on Victoria Fallsi peaaegu täiesti hüljanud. Arvata on, et see tähendab seda, et mitmed kunagi populaarsed kohad on suletud. Päris kindlasti saab seda öelda VicFallsi söögikohtade kohta.

Suurem osa Victoria Fallsi külastajaid veedab oma 1-2 ööd umbes 150 USD/inimene Ilala Lodge’is, kust väljutakse vaid selleks, et näha Victoria juga. Julgemad teevad asja ka käsitööturule ja ülikompaktse “kesklinna” käsitööpoodidesse. Nagu VicFallsis tavaks, saadab neid kauplejateparv ja nii mõnegi vaese turisti silmist paistis selge hirm toimuva suhtes.

Ilmselt parim seljakotireisijatele ja overlanderitele sobiv majutusasutus on Victoria Falls Restcamp & Lodge. 25 dollari eest (34 USD kahele) saab majutuse sellisesse majakesse. Midagi erilist seal pole, aga maja on üsna puhas ja WC-d + pesemine on kohe lähedal. Isegi sooja vett tuleb, kuigi augustist-oktoobrini sellel olulist tähtsust pole. Siis on päevased õhutemperatuurid 40 kraadi alla.

Arvestades, et Restcampis on ka bassein ja baar, pole see 25 dollarit tegelikult palju. Vastuvõtus on ka internet, aga Vic Fallsi keskuses (II korruse internetikohvikus) saab sama aeglast kiirust tarbida kolm korda odavamalt.

VF Restcamp & Lodge’i baarimenüü (nad nimetavad ennast tegelikult restoraniks) on talutav, kuid mitte enamat. Kogu menüü mahub ühele lehele ja see pole mitte A4. Laias laastus käivad iga toidu juurde chipsid. Ilmselt briti overlanderite haige mõju, aga pääsu sellest pole. Keskmine maitsetu toit maksab 8-10 USD. Õlu (0,3 l – Black Label või Castle) maksab 2 dollarit.

Ühe huvitavama artiklina leiab menüüst krokodilli burgeri. Maitses see päris hästi. Midagi kala ja kana vahepealset. Üks miinus oli sel krokodillil ka. Poole tunni pärast teatas organism, et see tore krokodill väga hästi siiski ei sobi. Ja nii ta välja tuli. Täielikult.

Categories: Reisid, Zimbabwe | 5 kommentaari

Navigeerimine

5 thoughts on “Majutus ja söök Victoria Fallsis

  1. hbert

    Tuleb välja, et ööbisime Vic Fallsis ühes ja samas campis. Meie magasime küll telkides ja söömas käisime linnakeses endas. Aga need asjade pähemäärijad ja valuutavahetajad on tüütud küll.

  2. Veigo

    Ma tõsiselt üritasin leida mõnd söögikohta väljaspool majutusasutusi, aga kahjuks tulemusteta -see äri ilmselgelt hetkel ei toimi. Nii et Restcampi burgerid olid sundvariant.

    Lahe oli see, et kolmandal päeval olid kõik müügimehed juba tuttavad. Siis sai üsna häirimatult tänaval jalutada. Ainult tervitamise peale kulus rohkem aega. Üks kulinamüüja (mis see Zambesi jõe sümboli nimi nüüd oligi?) oli siiski lollilt järjekindel. Aga tal olid ka väga vettpidavad argumendid: “Eile sa ju ei ostnud – järelikult täna pead ostma!”.

  3. hbert

    Sa mõtled seda Jami-Jami meest? Eelmine aasta märtsis oli söögikohti ikka üksjagu. Kui campi väravast otse välja läksid, mitte vasakule linna ja joa poole, siis oli seal söögikoht Mama Africa. Umbes 300 meetrit otse siis. Ja kui linnakesest pöördusid vasakule joa poole, olid suveniiri putkad ja söögikohad. Aga need vist kuulusid valgetele, nii et viimase aja sündmuste valguses nad ilmselt pidasid paremaks lahkuda. Üks vist itaalasele kuuluv söögikoht pakkus väga head sööki. Sa ikka joa juurde minnes taipasid keebi osta? Meie arvasime, et taas tahetakse midagi pähe määrida ja jätsime ostmata. Ma ei ole vist vannis ka nii märjaks saanud, kui joa ääres. 🙂 Juga ise on muidugi fantastiline. Me juhtusime suurvee ajal sinna ja juga oli täies toreduses. Suurvee pärast ei tehtud ka raftingut, mida oleks tahtnud läbi teha.
    Ja turismipolitsei meeldis mulle ka. Paigatud pükste ja katkiste kingadega. 🙂 Ja ootas muidugi meie satmise eest pisikest pappi, mida me talle ei andnud.
    Valuutavahetajad olid ka äärmiselt tüütud. Meie ajal oli kurss 1 dollar-5000/7000 Zimbabwe dollarit. Ametlik oli 1:125-le.

  4. Veigo

    Tundub, et eri aegadel käies käsime me ikka täiesti eri kohtades. Minu jaoks oli Mama Africa tore koht Lonely Planetis, aga mitte reaalsuses.

    VicFalls on jummala puuksus hetkel. Ma olin ainus – kujutad ette? – ainus seljakotireisja septembris 2008 linnas. Võid ette kujutada meeleheidet, mida turundajad tol hetkel mulle panid.

  5. Pingback: Veel Gisenyist « Selline maailm

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: