Nagu suurem osa maailmast näikse olevat kokku leppinud, on reisimise peamiseks eesmärgiks pildistada mõnd kuulsat vaatamisväärsust. Erandiks on ehk rannapuhkus, mille põhiidee tundub lisaks päikesele olevat vältida kokkupuudet kohaliku eluga ja maksta kõige eest poolteist korda rohkem, kui on riigi keskmine hinnatase. Paraku on kuulsate vaatamisväärsustega see kurb asi, et kui ise midagi märkimisväärset ei ehita (nagu Bilbao Guggenheimi muuseum), siis tuleb leppida peamiselt sellega, mis eelnevad põlved on suutnud päranduseks jätta.

Nüüd on türklased leidnud suurepärase idee, kuidas elavdada turismi oluliste vaatamisväärsusteta Izmiri kandis. Nimelt on TurkishPress.com-i teatel avastatud, et just Izmiri ja Cesme vahelisel poolsaarel asuvas Mordogani külas muutus Kreeka mütoloogiast tuntud Nartsissos lilleks.

John William Waterhouse “Echo and Narcissus”‘ (1903)

Iseenesest pole mütoloogiliste tegelaste sidumises konkreetse kohaga midagi uut. Näiteks Kreekas Küklaadide saarestikus Mykonose saare lähedal asuv Delos on lisaks kõigele muule tuntud ka Apollo ja Artemise sünnipaigana. Antud juhul aga näib kogu avastust puudutav info olevat ülesehitatud muinasjuttudele omastest skeemidest, jäädes samas piisavalt mittekontrollitavaks.

1. Salajase koha avastas ajakirjanik-kirjanik Neset Oztekin.
2. Ta oli seda otsinud täpselt 50 aastat.
3. Infoallikaks oli Briti muuseumide (täpsustamata, mis muuseumide) info.
4. Identifitseerimiseks piisas sellest, et allika juures kasvasid nartsissid.
5. Kirjanik-ajakirjanik hoidis avastust enda teada kaks aastat. Aga kuna ta on juba 75 aastane, ei soovi ta suurt saladust endaga hauda kaasa viia ja avaldab selle nüüd kõigile.
6. Selle peale plaanib Mordogani linnapea teha allikast suur turismimagnet.

Arvata võib, et Mordogan kasutab süllesadanud võimaluse turismitulude suurendamiseks ära. Ilmselt teeb osa Ephesose ja Pergamoni vahel tuuritavaid turismibusse väikse ringi, et Nartsissose allikas üle vaadata. Kohalikud kaupmehed saavad lisaks I Love Turkey kirjadega T-särkidele maha müüa ka hulga Nartsissose pildiga T-särke.

Nojah, võibolla polegi see väga oluline, et Wikipedia andmetel asub Nartsissosele saatuslikuks saanud allikas hoopis Kreekas Boeotia regioonis.

Aga miks mitte kasutada türklaste skeemi Eestiski? Õnnestumiseks oleks vaja ainult piisavalt lennukat legendi. Kuna kohalikud kalevipojad, suured tõllud ja rehepapid pole maailma jaoks erilised celebrityd, tuleks valida mõni maailmakuulus lugu ja rahulikult maailmale teada anda, et Kuuse-Taadi andmetel on sellega seotud tegelane oma peamised teod hoopis Eestis teinud.

Izmir, Çeşme, Foça ja Ephesos juunis 2006.

IZMIR (Smyrna)

Türgi suuruselt kolmas linn (2,5 miljonit elanikku) Izmir pole selline koht, mida tasub spetsiaalselt plaani võtta. Osade turismisaitide mesijutud mingist Egeuse pärlist on mõeldud küll erakordse kujutlusvõimega inimestele. Niisiis – tavaline, ilma erilise fiilinguta ja oluliste vaatamisväärsusteta linn. Peale rannaäärsete kohvikute võib ehk korraks turule sisse põigata, aga Liibanoni või Süüria souqidega võrreldes on sealne bazaargi üsna igav koht. Suures koguses kõikvõimalikku sodi, mida inimesel ei tohiks kunagi vaja minna. Kui aega kuidagi tuleb sisustada, siis mäe otsast (Kadifekale) on linnale päris head vaated. Ah jah, Izmir on muuhulgas ka Homerose sünnilinn.

Täiesti suvaline kiirtoidukoht täiesti suvalisel Izmiri kõrvaltänaval. Sellest möödudes ei olnud kõht just eriti tühi, aga nii sooja kutsumise peale on raske ära öelda. Ja kõik see, mida mulle paari minutiga valmistati, oli kulutatud raha (mida tegelikult suurt ei kulunudki) täielikult väärt.
Ainus miinus – ma unustasin sinna Izmiri kaardi. Tegelikult oli mul kaks kaarti, aga mahajäänud kaart oli loomulikult see parem kaart.

Transpordi seisukohast on oluline ehk see, et Izmiris on 2 bussijaama – üks ühes ja teine teises linnaotsas. Mugavaim viis nende vahet liikumiseks on takso. Enamik busse väljub suurest otogarist, ainult Çeşme suuna bussid väljuvad väiksemast bussijaamast.

EPHESOS

Ephesos, kui üks Türgi kuulsaimaid turismiobjekte, on vähemasti suvel täielikult vallutatud turistide poolt, keda sajad turismibussid iga päev kohale veavad. Nii et mingist rahulikust uudistamisest nagu Süürias või Liibanonis, pole juttugi. Positiivne moment on vast see, et üsna sageli satub lähedusse mõni arusaadavas keeles seletav giid.

Nagu ütleb Lonely Planet, on Ephesos (Ephesus) kõige paremini säilinud antiiklinn Vahemere idarannikul ja üks parimaid kohti maailmas, kus kogeda, missugune nägi välja elu Vana-Rooma aegadel. Ja tõepoolest – nii see ongi. Koht on võimas ja pakub elamuse ka peale seda, kui Palmyra Süürias ära nähtud.
Ephesose juures on üks huvitavamaid nüansse see, et kunagi oli tegemist kõva sadamalinnaga. Täna on meri 4,5 km kaugusel.

Ephesose Suur Teater, mis mahutas 25.000 inimest, on seninähtud Kreeka stiilis amfiteatritest üks muljetavaldavaimaid.

Ephesose raamatukogu on suure teatri kõrval üks turistide lemmikpaiku. Aga võimas see on.

FOÇA

Foçasse (hääldatakse foh-chah) sattusin ma päris juhuslikult. Olin plaaninud Ephesosest hakata Selçuki poole jalutama, kui üks auto kinni pidas ja küüti pakkus. Pealevõtjateks oli ameeriklasega abielus olev Türgi naine ja tema ema. Niisiis polnud inglise keelega probleeme.

Kuigi olin plaaninud öö Selçukis veeta, tundus võimalus kiirelt tagasi Izmiri saada päris hea ideena. Uurides, kuhu võiksin Izmiri lähedal veel minna, saingi soovituse Foçasse minna.

Foça osutus tõeliselt mõnusaks 12.000 elanikuga väikelinnaks. Suurem osa elust on koondunud ühe peatänava ja mere äärde. Öömaja leidmisega probleeme pole, kuigi mingit luksust oodata pole mõtet. Lähedalasuvate sõjaväeosade tõttu on suurem arendus Foçast õnneks mööda läinud. Foça parim osa on kaldapealsed restoranid, kus mereandide kõrvale on mõnus päikeseloojangut nautida.

Çeşme

Çeşme asub 80 km Izmirist lääne poole. Kahte linna ühendab hiljutivalminud kiirtee. Çeşme on üsna selgelt turismile orienteeritud. Kõikvõimalikke majutus- ja söögikohti on külluses.

Çeşme peamised vaatamisväärsused on kindlus ja üsna selle läheduses asuv karavanserai. Õhtuti koguneb söögikohtadesse ja baaridesse Euroopast pärit rahvast, kes on samas kohas puhkamas käinud juba aastaid.

10. km kaugusel Çeşmest asub Kreekale kuuluv Chiose saar. Çeşme ja Chiose vahel käib sõltuvalt nädalapäevast 1-2 korda päevas laev, mille väljumisajad võimaldavad ka päevareise korraldada. Samas on Chios piisavalt kift saar, et seal natuke kauem viibida. Chiose spetsialiteediks on kõikvõimalikud männivaiku sisaldavad tooted, alates kommidest ja arakist kuni šampooni ja seebini välja. Pilt on tehtud Çeşme sadamas.