Aastal 2000 jäi Singapur meelde kui Eriliselt Mõttetu Koht maamuna peal. Ime kah, kui esimest korda seljakotireisija peale tookord veel üliodavat Taid ja natuke vähemodavat Malaisiat röövellikult kallina tundunud Singapuri kohta niimoodi ei oleks arvanud.

Aga ajad muutuvad ja meie koos sellega. Tai ei ole enam ammu niiii odav kui 1997. aasta Kagu-Aasia kriisi järgselt ja ka Singapur ei tundu enam niiiii mõttetu ja kallina. Aga see pole ehk üldse nii põhiline. Lihtsalt vahepeal pealekogetud reisikogemus on õpetanud nii mõndagi sellist, mis võimaldab ka Singapuri hoopis rohkem nautida.

Aastaid tagasi tundus Singapur kohana, kus odavalt ei saa midagi. Nüüd ringi vaadates tundus, et probleem oli pigem otsijakeskne. Eriti kõik see, mis puudutab kõhutäidet. Ja Singapur kõhuorjadele vaieldamatu paradiis. Häid (ja mitte nii häid) söögikohti leiab tõesti kõikjalt.

Ka Orcard Roadi ääres leiab vägagi mõistliku hinnaga söögikohti. Väga hästi saab süüa muuhulgas ka Bugis Junctionis Victoria Streeti kandis ja muidugi Chinatownis. Kuidagi sümpaatsena mõjusid Araabia linnaosa lihtsad ja ettearvatavalt kõikuva kvaliteediga söögikohad. Kindlasti saab maitsva suutäie Little Indias, aga sealne hinnatase tundus kergelt ülepingutatud.

Üks huvitav koht on Smith Street’il asuv Hiinalinna toidutänav ehk Chinatown Food Street, kus on valida paljude, nii odavamate kui natuke kallimate söögikohtade vahel.

Ühe Singapuris pesitseva hindust majandusprofessori sõnade järgi pidi Singapur uuenema iga nelja aasta tagant. Tõepoolest, Singapuri oli juurde tulnud mitmeid uusi ehitusi, mida aastatuhande vahetusel seal veel polnud. Vaatamata keerulistele aegadele majanduses nägi kraanasid kõikjal ja pea pool Orchard Roadi oli suur ehitustanner. Aga Singapur oli äratuntavalt Singapur ikka edasi.