Gondar, Fasil Ghebbi
Gondari asutas aastal 1635 imperaator Fasilidas (ehk lühemalt Fasil). Natuke erilist vürtsi annab linna asutamisele ehk see, et Gondarist sai Etioopia esimene püsiv pealinn. Seni olid valitsejad kogu oma kraamiga pendeldanud ajutiste pealinnade vahet. Ses mõttes võiks Fasilidas kindlasti pälvida aasta innovaatori auhinna. Paraku polnud innovatsiooni tol ajal veel leiutatudki ja vaest Fasilidast ei kutsutudki erinevatele innovatsioonifoorumitele üle maailma.
Aga linna asutamisega polnud Fasilidase ideed veel lõppenud. Fasilidas pani aluse kuningliku kindlus-paleede kompleksi (Fasil Ghebbi, Royal Enclosure) rajamisele. Kaitsemüüriga piiratud alale, meie mõistes linnusesse ehitas iga järgnev valitseja oma lossikese. Miks neil ei sobinud elada varem ehitatud lossides, ma teada ei saanudki.
Ja nii Etioopia valitsejad seal siis rohkem kui kahe sajandi jooksul, mil Gondar oli Etioopia pealinn, muudkui ehitasidki. Gondari imperaatorlik kinnisvaraarendus lõppes aastal 1855, kui imperaator Tewodros II-le Gondar enam millegipärast ei sobinud ja ta otsustas pealinna ära kolida – kõigepealt Debre Taborisse ja siis Gondarist rohkem kui 400. km kaugusele Magadala nimelisse kohta. Tänaseks teavad neid kohti ainult vähesed.
Kompleksi kõige muljetavaldavam loss ongi kõige esimesena, Fasilidase poolt ehitatu. Reisijuht kirjutab, et selle tänase väljanägemise eest tuleb tänada UNESCO-t, kelle finantseerimisel lossi renoveeriti, kasutades vanu ehitusmeetodeid. Stiililiselt on lossi kombineeritud Portugali, Aksumi ja India mõjutusi. Päris märkimisväärne, kui arvestada, et seni elasid valitsejad ajutistes ehitistes.
Bradti reisijuht soovitab sissepääsu juurest giid võtta. Kindlasti adekvaatne soovitus, kui detailid huvitavad. Olen aga tähele pannud, et kui oled mingi kriitilise piiri vanu kive maailma eri nurkades ära näinud, siis muutub ka asjade olulisuse järjekord. Võin rahumeeli maha magada mingi “eriti tähtsa” nüansi, see lihtsalt ei huvita enam. Palju rohkem huvitas mind antud juhul näiteks see, miks iga valitseja pidi tingimata oma lossi ehitama või kust jõudsid Etioopiasse India ehituskunsti mõjud, aga seda tüüpi taustainfot giidid sulle ju ei räägi. Sisuliselt on giidide näol tegemist kahejalgsete audioraamatutega, kes valdavad infot hämmastavalt täpselt just samas ulatuses, mis korralikus reisijuhis niigi kirjas on.
Fasilidase järglasel Yohannisel polnud Fasilidasega samaväärseid ehituslikke ambitsioone ja tema lossi nimetab Bradt kogu kompleksi “kõige vähem huvitavamaks” ehitiseks. Ilmselt õigusega, sest sellest lossist ei mäleta tõepoolest midagi. Küll aga jäädvustas ennast ajalukku Yohannis I järglane Iyasu.
Iyasu I loss olevat omal ajal olnud Gondari kõige ilusaim, kaunistatud elevandiluu, kulla, vääriskivide ja maalingutega. Iyasu oli ka suur saunasõber, kes ehitas lossi kõrvale sauna. See polnud muidugi soome saun, auru tekitamiseks kasutati mitmeid eri ruume. Kindlasti oleks ka Iyasu aasta innovaatori tiitlit väärinud, aga kahjuks jäi ühest sauna start-upist väheks, et maailm tunneks Etioopiat kui sauna kodumaad.
Iyasu I tõugati mingi hetk oma poja poolt troonilt. Sealt edasi läks ajalugu suhteliselt üksluiselt: uusi imperaatoreid krooniti ja mõrvati-mürgitati üsna kiires tempos – 15. aasta jooksul tuli käibenumbriks kolm valitsejat.
Viimased valitsejad, kes Gondaris midagi ehitasid, olid Bakafa ja tema poeg Iyasu II (kelle eest valitses tema ema Mentewab). Bakafa (ka Bekafa) puhul jäi meelde eelkõige see, et lugesin tema lossi peale pandud silti “Bekafa’s Castle” korduvalt kui “breakfast castle”.
Igal juhul sai sissepääsuks makstud 100 birri asja eest kulutatud. Peale ringivaatamist on päris mõnus Fasilidase lossi läheduses puude all lihtsalt niisama istuda ja raamatut lugeda. Pealegi pole seal liiga palav – kõrgust ikkagi rohkem kui 2100 meetrit.
Explore posts in the same categories: Etioopia, ReisidSildid: Fasil Ghebbi, Gondar
Sa võid hüpata lõppu ning jätta vastukaja. Pingimine ei ole hetkel lubatud.







