Victoria Fallsi käsitööturg
Victoria Fallsi käsitööturg on päris huvitav kogemus. Selle kohta võis internetist eelnevalt lugeda, et seal toimuv on on vaimses plaanis paras katsumus. Umbes nii see ongi, aga kasvõi Süüria souqidelt saadud kogemus aitab ka sealset olukorda nautida. Peamine on võtta aega, natuke suhelda (ka siis, kui otseselt ei tahaks) ja mitte esimese pakkumisega kaasa tormata.
Turistide nappusest tingituna on turul iga ostja kohta kümneid müüjaid. Turg on paljudele kohalikele üks väheseid võimalusi perele toiduraha hankida ja hoolimata turismi kokkutõmbumisest on kauplejad kohusetundlikult kohal.
Loomulikult tehakse kõik, et valget inimest just enda poodi või müügikohta meelitada. Aga selles pole midagi hirmsat, kui võtta seda mõnusa suhtlemisvõimalusena. Kõigiga ei jõua, aga pole ka vaja. Alati saab öelda “ei”.
Olles esimesele paarikümnele pakkumisele viisakalt ei öelnud, saab turul tegelikult üsna rahus ringi vaadata. Saab suhelda, kaubelda ja üksteisele naeratada.
Osta pole tegelikult suurt midagi. Tavapärane staff, mis oma originaalsuses ei erine väga sellest, mida mujal maailmas näeb. Selles mõttes on see turg paras pettumus. Kõige raskem ongi see, et leida midagi, mida mujalt naljalt ei saaks ja mis oleks ka seljakotis transporditav. Leian ühe puust vaagna, mille eest küsitakse 27 dollarit. Peale pooleminutilist kauplemist saab vahetus teoks 3 dollari eest. Seegi on ülemakstud, aga müüja on sümpaatne ja talle kulub see lisadollar selgelt rohkem ära kui minule.
