Vientiane
Üldiselt on Vientiane’i kohta täitsa keeruline midagi kirjutada. Vientiane nagu kuidagi ei suhestu kogu muu Laosega. Vientiane’is oled kuidagi väljapool “tavapärast” Laost. Ei, pole seal midagi nii tohutult teistmoodi, aga ikkagi jääb selline “ei liha ega kala” tunne. Mõnes mõttes ju mõnus, võid vajadusel nautida suuremas osas Laoses kättesaamatuid lääne harjumusi (hotellid, söögid, veinid), teisalt tunned end kuidagi imelikult ja hakkad tagasi ihkama sinna, kus kõike seda pole.
Laose pealinn Vientiane ongi Laose kõige linnam linn selles mõttes, et erinevalt teistest linnadest Vientiane’is poole tunniga ühest linna otsast teise ei jaluta. Samas, enam-vähem kõik vaatamisväärne on üsna kompaktselt linna keskosas ja kenasti jalgmootoriga uuritav.
Ilmselt kuulsaim vaatamisväärsus on Pha That Luang ehk Suur Stuupa, mis kirjade järgi on tähtsaim rahvuslik monument Laoses.
Pha That Luang pärineb 16. sajandist ja reisijuhist on sellega seonduvat ajalugu päris huvitav lugeda. Järjekordne näide, et ajalugu on kinni juhustes, mõnes konkreetses valitsejas ja välismõjudes.
Aga isegi ilma igasuguse sekkumiseta ajaloosse jätab Pha That Luang mõjuva mulje igal juhul.
Ka Vientiane’is on mugav ringikulgemise vahend tuk-tuk. Kuigi sõitmine ei maksa suurt midagi, üritatavad osa tukijuhte sinust parimad mahlad kätte saada ja siis tuleb oma versioon sõidu maksumusest letti lüüa. Samas poel Vientiane’i tukimehed võrreldavadki näiteks Bangkoki ametivendadega. Ausalt öeldes üllatavalt ausad. Laose omapära.
Vientiene’i üks sürrimaid vaatamisväärsusi on kohalik Triumfikaar ehk Patuxai. Tõlkes pidi see Pariisi Arc de Triomphe’i koopia Triumfikaart tähendamagi. Ka kaugemalt vaadates on sarnasus ilmne. Lähemalt vaadates on siiski erinevusi üsna palju. Kasvõi neli kaart Priisi kahe vastu.
Patuxai puhul on üsna kõnekas selle ehituslugu. Seda ehitati USA-st saadud (LP andmetel ostetud) tsemendist, mis oli mõeldud uue lennuvälja ehitamiseks.
Kellele watid meeldivad, ei jää hätta ka Vientiane’is. Peale kuut õhtul on watid suletud, kuid territooriumile enamasti ikka pääseb.
Soodsamaid ja ilmselt huvitavamaid einetamisvõimalusi asub Mekongi ääres kalda peal. Esiteks võib seal kohata igasugust huvitavat seltskonda, kes parasjagu Laosesse ära on eksinud, teiseks võib ennast lõbustada sellega, et vaatad, kuidas söök valmib. Või siis Mekongi vahtida. Mis talvel ehk kuival ajal on seal üsna kokku kuivanud ja kujutab endast teatavat narodnoje guljanie kohta.
