Kunzum La – Rohtang La
Peale Kunzum La-d hakkas bussi aknast paistev pilt vaikselt muutuma. Mäeküljed hakkasid tasapisi rohekamaks muutuma ja esimest korda oli tee ääres näha lund. Ilmselgelt oli see vihje, et siia piirkonda jõuab rohkem niiskust.
Korraks peatus buss ühe dhaba kõrval, mis kuulub arvatavasti maailma kõrgeimate ja ühtlasi ka kõige väiksemate hulka. See dhaba peaks asuma kuskil 4000 meetri kõrgusel.
Tegelikult on kogu selle bussisõidu kohta raske midagi rääkida, sest avanevad vaated ja uued olukorrad haarasid täielikult endasse.
Ühel hetkel tegi buss peatuse järjekordse teeäärse dhaba kõrval. Tavapäraselt läksid mehed kõigepealt bussist paarkümmend meetrit eemale tee äärde ennast kergendama, naised võtsid ette natuke pikema retke. Ja siis sööma.
Üle silla aeti parajasti üsna suurt kitsekarja. Mingi veoautojuht signaalis kogu aja. Kitsedel oli veoautost üsna ükskõik. Ilmselt teadis seda ka veoautojuht, aga noh, 10 minutit järjepanu signaalitada aitas kindlasti igavust peletada.
Mida lähemale Rohtang La-le, seda rohkem ilmnes märke niisukust. Paaris kohas läbis tee liustiku, tee ääres kukkusid kaljudest alla kümned kosed.
Kui tasasel maal on Indias liiklusõnnetusi suhteliselt palju näha, siis Himaalajas oli ainuke nähtud accident enne Rohtang La-d. Päris hästi ei saanudki aru, mis jõud selle veoautoümber olid paisanud.
Enne Rohtang La-d hakkas tee mäkke ronima. Ja see kestis päris pikka aega. Kõrguste vahed on üsna suured. Pole aimugi, kui suured kõrguste vahed tegelikult olid, aga vähemalt tunne oli küll selline, et sinu ja oru põhja vahel on vahet rohkem kui kilomeeter.
