Kunzum La (4551 m)
Esimene buss Kazast Manalisse väljub hommikul kell 4:30, kui on veel päris pime. Teine (ja ühtlasi viimane) väljub kas 7:00 või 7:30. Reis peaks aega võtma umbes 11 tundi, aga loomulikult on see pigem teatavaks orientiiriks. Tänu hõredamale liiklusele on varasem buss kindlasti kiirem. Vähemalt teoreetiliselt, sest täpseid olusid on sealkandis võimatu ette ennustada. Nagu hiljem kuulsin, jäi buss 2 päeva hiljem sama trassi läbides lumevangi.
Himachal Pradeshile omaselt väljus buss ülimalt täpselt pool viis. Umbes pool tundi möödus sõit täielikus pimeduses, siis hakkas valgenema, mis ei tähendanud kaugeltki seda, et oleks valge olnud. Vaatamata puudulikule nähtavusele ja kahtlasevõitu teeoludele ei erinenud bussi kiirus oluliselt valges kasutatavast. Mitte et seda liiga palju oleks olnud, aga sellistel fataalsetel mägiteedel tundus isegi kiirus 30-40 km/h keset pilkast pimedust mäng millegiga, millega Lääne sadade reeglitega turvaühiskonnast tulnutel mängimisharjumus puudub. Aga Indias aitab alati, kui sa potentsiaalsele ohule lihtsalt ei mõtle.
Karges päikesetõusus avanevad vaated viisid pimeduse kiirelt meelest. Varsti algas ronimine ülespoole. Kõige muu kõrval on sõit Kazast nii Kunzum La (la = kuru) poole kui sealt edasi jälle allapoole elav õpetus sellest, kust saavad toitu India suured jõed. Liustike sulaveest voolab hulk ojakesi siin, kosekesed seal.
Kunzum La-l teeb buss lühikese, umbes 5-minutilise peatuse. Peatus on mõeldud selleks, et reisijad saaksid kurule ehitatud pühamus jumalate soosingut paluda.
Templis jorutasid mungad laulda. Raske öelda, kas nad teevad seda iga päev või oli selle põhjus juhuslikult samale päevale sattunud neljateistkümnenda dalai laama Tenzin Gyatso sünnipäev. Igal juhul pole sealsetel jumalatel midagi Adidase kaubamärgi vastu.
Palvelippude taustal avanevad vaated teevad Kunzum La-st kahtlemata reisi ühe kõrgpunkti. Kogu sellest eripärasest maailmast on sisse ahmitud vaevalt murdosa, kui juba kostab konduktori vile, et reisijad tagasi bussi kutsuda.
Kunzum La oligi kõrgeim punkt, kus Himachal Pradeshi reisi vältel viibitud sai. Kaardid ananvad Kunzum La kõrguseks 4551 meetrit, aga mitmed veebilehed (näiteks Lahauli ja Spiti ametlik turismiinfo) annavad selle kõrguseks 4590 meetrit. See pole siiski kõrgeim punkt, mida Indias bussiga saab ületada. Manalist Lehi viib maailma kõrguselt teine maantee, mis ületab Taglangi kuru (Taglang La), millel kõrguseks 5328 meetrit.
Teed on Kunzum La kandis kitsad ja järsud, aga siiski päris hästi sõidetavad. Ilmselt ka tänu sellele, et Kaza pool Kunzum La-d on kliima kuivem. Piirdeehitajad sinnakanti veel jõudnud pole.
