Ioannina

Korfult (õigemini siis Igoumenitsast) idapoole sõites kipub Epirose suurim linn nimega Ioannina paratamatult tee peale jääma. Eriti veel seetõttu, et Igoumenitsa ja Ioannina vaheline kiirtee on sisuliselt valmis. Kes Euroopa kiirteedel sõitnud, teab, et kiirtee on esiteks kallis ja teiseks näeb suhteliselt vähe kohalikku elu. Sellel marsruudil võib kiirteed siiski soovitada, sest esiteks on see veel tasuta (2009 seisuga) ja teiseks, häid vaateid jagub ka kiirteelt. Väiksematel teedel olevat külaelu muidugi pole, aga kui just see huvitab, siis tuleks paralleeltee asemel minna juba täiesti kõrvalistele teedele, mis viivad tihti eikuhugi.

Sissesõit Ioanninasse ei ole just paljulubav, aga linna keskosas ringi jalutades avaneb linn juba hoopis meeldivama nurga alt. Rääkimata Pamvotise järve äärsest vanalinnast, mis on hästi korda tehtud, kuid suudetud siiski säilitada kohalikule elule. Vanalinnadele tüüpilist kõrtsielu sealt ei leia.

Hotelli vastuvõtus oli parasjagu noormees, keda rahvatants oli viinud Võrru mingisse rahvatantsulaagrisse. Päris lahe oli kuulata kedagi Kreekas äärmise innukusega rääkimas rahvatantsust ja Eestist üldse.

Ioanninast ida poole liikudes on võimalus valida, kas sõita Pamvotise järve alt (s.t. lõuna poolt) või ülevalt põhja poolt. Tänu mägedest linnale ja järvele avanevatele vaadetele on ülemine marsruut kahtlemata ilusam.

Ioannina juurde jäävad ka Perama koopad, mis asuvad samanimelises külas ainult 4 km linnast eemal. Avastati need üsna hiljuti, II maailmasõja ajal kohalike elanike poolt sõja eest varju otsidess.

Kuigi tegemist on Kreeka suuruselt teise koobastikuga, ei pruugi sealt saada päris samaväärset elamust sarnaselt paljude teiste koobastega. Juttu teinud seblased väitsid, et võrreldes kuskil Thessaloniki kandis asuvate koobastega olevat Perama koopad neile olnud paras pettumus. Ka Itaalias Bari kandis külastatud Castellana koopad tundusid Peramaga võrreldes kuidagi muljetavaldavamad.

Ioannina kesklinnas keeb selline mõnus tänavaelu. Mitmed tänavad on ainult jalakäijatele. Päeval paistab paremini silma kaubandus, hämaras võib aina paremini märgata ka baare ja söögikohti.

Nagu selle kandi väiksemates linnades tavaks, on meestel päevad läbi midagi arutada.

Viinamarjad Ioannina vanalinnas.

Mida teha Korful?

Ega midagi targemat ei oskagi soovitada, kui sealt lihtsalt ära minna – praamiga suurele maale. Kui kasutada rendiautot, siis tuleb leida autorendifirma, mis sellist võimalust pakub.

Autorendil eeldatakse vaikimisi, et sa püsid Korfu saarel. Kui levinud mandrile mineku võimalus on, ei oska öelda, sest juba esimene rendifirma seda võimalust ka lahkelt pakkus (ja loomulikult ei paku seda Toptoursi soovitatud rendifirma). Vastav lisakindlustus maksab 5 eurot päev, lisaks tuleb öelda eeldatava marsruut, et teada saada, kaugele Korfust kavatsed minna. Selle kohta autorendifirmast paber.

Praamipilet liinil Korfu – Igoumenitsa maksab sõiduautole 38 eurot, täiskasvanule 8 ja lapsele (kes on laps, on piisavalt veniv mõiste) 4 eurot. Korfu – Igoumenitsa – Korfu praami väljumise ajad leiab siit. Reis võtab sõltuvalt praamist aega 1,5 – 2 tundi. Eelpool viidatud veebilehe andmetel peaks mõned praamid ka kiiremini liikuma. Piletikassad nii Korfu kui Igoumenitsa sadamas on äärmiselt operatiivsed ja umbes kümne sekundiga on piletid käes.

Võimalikud sihtkohad, kuhu Korfult (õigemini Igoumenitsast) saab päris kiiresti (kui peaaegu valmis kiirteed kasutada):
Ioannina
Zagoria
Metsovo
UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv Meteora.

Natuke ka ekstreemturismi – paketireisiga Korfule

Kui Eestis enamikku aastat hõlmav vilets suusailm ei taha ka juuni keskpaigas kuidagi millegi suvetaolisega asenduda, liigub mõte paratamatult võimalusele laenata suve kuskilt, kus see ka reaalselt olemas võiks olla. Kui ajavahemik mõtte tekkimise ning planeeritud teostamise vahele jääb aega alla nädala ja reisijate hulka kuuluvad ka lapsed, ilmub valikuvariantidesse ka võimalus osta paketireis.

Isu süüa tavernas horiatikit ja moussakat, rüübates peale külma retsinat, piiras valikuvõimalusi veelgi. Aga tehtud-mõeldud: hirm valmisreiside ees sai ületatud ja TopToursi korraldatav reis Korfule oligi ostetud. Peamiseks argumendiks jäi ikkagi hind – reisipakett koos majutusega (alla 6000 kr/in) tuli odavam kui lennukipilet samasse kanti. Tagantjärele võib öelda, et majutusega läks üsna täppi – hotell Corfu Secret polnud halb valik. Alternatiivvariandid kujutasid endast peamiselt suuri mittepersonaalseid turismikombinaate.

Aga Korfust endast.

Kõigepalt – võrreldes teiste Kreeka saartega on Korfu harjumatult roheline. Vihma sajab lihtsalt rohkem, kui teistel saartel. Nõndapalju loodusest. Muus osas on saar pea täielikult allutatud turismile ja selle tulemust on paraku üsna masendav kogeda. Pidevalt maanduvad-lahkuvad lennukid toovad hoolega turiste, kogu saar toimibki peamiselt ühe eesmärgi nimel. Seega pole mitte erilist vahet, kus selle saare peal olla. Kohalik elu on ühtviisi ära hävitatud igal pool. Mõningaid kõrvalteid kasutades võib siiski ajutiselt ka turismivaba õhku hingata.

Enne sõitu sai imestatud, et miks Korfu kohta vanas Lonely Planetis pakutav info on kuidagi napivõitu. Kohapeal selgus, et eks see saar selline olegi. Enamik vaadatavast on üsna tagasihoidlik, kuid turismi huvides on see vähenegi üles puhutud suureks vaatamisväärsuseks. Ajuti (nagu Kassiopi) jääb tunne, nagu viibiks mingis kentsakas Disneylandis. Või kuidas seda nimetadagi, kui võlts on avaldumas oma sajal erineval moel. Ei saa salata, et see võib mõneks hetkeks ka täiesti nauditav olla, aga tunne olla toormaterjaliks turismitööstusele pole vist siiski päris see, mida Kreekast otsida.

Korfu kõige suurema turistidekontsentratsiooniga koht on Korfu linn (Kerkyra), eriti siis, kui mõni kruiisilaev seal peatub. Kuuldavasti Korfu linn paljudele siiski väga meeldib, pidavat olema nii nummid ja lahedad tänavad. Müügilolev nänn on turismipiirkondade klassika, midagi ostmisväärset sealt otsida pole suuremat mõtet. Natuke turismist kõrvale astudes muutub pilt siiski vähe huvitavamaks.

Midagi lihtsat ja ilusat – My Favourite Things

Suurepärane meeldetuletus, mis tegelikult korda läheb ja puudutab – My Favourite Things. Vimeos nauditav ka täisekraanilt, allpool vodpodi abiga väiksem versioon.

posted with vodpod

Täiuslik kostüümipidu Itaalias

Voplaa! Tänane (11.06.09) Financial Times on esilehele saanud ikka superpildi. Seda detailideni välja.

Kõigepealt kolonel Gaddafi ise, kes on parajasti Berluscostani väisamas. Mees näeb välja kui superstiilne kõrgema kaliibri hipi, kelle kohalolek garanteeriks vist iga kostüümipeo õnnestumise. Ja kas pole elegantsed võtted tähelepanu äratamiseks – riputada lugematutest aumärkidest vabasse rinda 1931. aastal itaallaste poolt oksa tõmmatud seltsimehe pilt (pildi allkirja näeb pildi suuremalt versioonilt)! Koos mundris büstika naisterahva (kes sobiks ehk isegi järgmisesse Bondi filmi) ja heatujulise Berlusconiga täiuslik komplekt. Braavo, FT!

São Bento raudteejaam Portos

Eestlane on harjunud, et raudteejaamad kipuvad üldiselt olema pigem sellise ebameeldiva auraga kohad. Kes on viibinud näiteks endise Nõukogude Liidu territooriumil asuvates raudteejaamades, võivad neist ilmselt nii mõndagi värvikat meenutada.

Euroopas on raskem üldistada, seal leidub kõikvõimalikke raudteejaamu, täielikest kloaakidest moodsa, mitmetasandilise ja ühtlasi hirmkalli Berliini keskraudteejaamani välja.

Aga Portugalis Portos asub raudteejaam, millesarnast vist naljalt mujal ei leia. São Bento raudteejaam Portos on kui üks suur kunstiteos. Jaama vestibüülis on umbes 20.000-le keraamilisele plaadile maalitud Portugali maastikud, etnograafilised stseenid ja muidugi ajaloolised sündmused.

Porto

Sõnaseletusi: eelarvepositsiooni parandamine

Eelarvepostisooni parandamine – igakülgselt sita olukorra positiivsemaks kajastamiseks disainitud tühiväljend, mis aitab vältida selgemast otseütlemisest tingitud masendust heade lahenduste täieliku puudumise üle. Jätab viisakalt kõrvale tõsiasja, et eelarvel on üsna ükskõik, missugune tema täpsem positsioon on või kui suuri pingutusi keegi tema positsiooni parandamiseks parasjagu ette võtab. Sobilik on kasutada samas lauses koos teise tühiterminiga “eelarvetasakaalu mõõtmise parandamine.”

Aitab muuhulgas kõrvalvaatajal selgemalt eristada tühimullitajaid – eelarvepositsiooni parandamise vajaduses veendujate kompetentsus kipub olema pöördvõrdelises seoses väljendi kasutamissagedusega.

Jääb põnevusega oodata, millal ja kelle abil teeb uus tühitermin läbimurde ärijuhtide sõnavarasse. Näiteks sanitaartehnilise kõlaga saneerimise asemel asutakse parandama ettevõtte eelarvepositsiooni.

Seonduvad mõisted: meetmed, lahendused, arutelud, valitsussektor, riskistsenaarium.

Odavalt Kesk-Ameerikasse

2007. a. sai olemasolevad kogemused kokku võetud ja arvatud, et jõulud ja odavalt reisimine ei käi kahjuks kokku. Vähemasti selles osas, mis puudutab lennupiletite hindu. Kuna teema “reisimine aastavahetuse kandis” osutus järjekordselt aktuaalseks, siis seekord sai siiski ära tõestatud, et ka detsembris on võimalik lennata kaugele ja päris mõistliku hinnaga.

Plaan KLM-iga üle Amsterdami ja Panama City Guatemalasse lennata oli peaaegu juba realiseerumas, kui tuli teade, et TLL-AMS on esimene ohverdus KLM-i majanduskeerukate aegade altarile. Pilet Tallinn-Amsterdam-Panama City-Guatemala City (KLM+Copa) oleks maksma läinud ligi 19.000 krooni. Aga piletiostu sai võetud kohe-kohe-ostan meetodil ja siis tuligi uudis, et KLM lõpetab lennud Tallinnasse.

Aga mõnikord võib laiskus anda sulaselge rahalise võidu. KLM-ile alternatiive otsides jäi silma uudis, et 2009. a. jaanuaris lisandus Mehhiko lennufirma Mexicana repertuaari kaks sihtpunkti Euroopas – London (Gatwick) ja Madriid.

Mexicanaga lende broneerides on oluline tähele panna vähemalt kolme asja:

1. Odavaim piletiklass ei pruugi olla kõige odavam. Näide LGW-MEX-GUA hindadest (ilma maksudeta):

Super Saver The lowest fares more details $577.00
$AVER Best vacation fares more details $537.00
ECONOMY SemiFlexible fares more details $420.00
PRIORITY Flexible fares more details $810.00

2. Lendamine Mexico City-st edasi võib olla odavam ja parema saadavusega, kui ainult Mexico City-sse. Võrdluseks LGW-MEX hinnad (ilma maksudeta) samadel kuupäevadel:

Super Saver The lowest fares more details $706.00
$AVER Best vacation fares more details $675.00
ECONOMY SemiFlexible fares more details $646.00
PRIORITY Flexible fares more details $792.00

Nagu näha, on läbi Mexico City Guatemala City-sse lendamine 226 dollarit odavam kui lennata ainult Mexico City’sse.

3. Mexicana võimaldab Mexico City-s teha soovi korral stopover-i.

Kokkuvõte: lennupileti (koos maksudega) Londonist Guatemalasse on võimalik osta 8750 krooni eest. Tallinnast saab Gatwicki umbes 2900 krooni eest (variandid Air Baltic, Estonian Air, Estonian Air ja Cimber Air või mingi muu segu nendest firmadest), kokku siis 11.650 krooni, millele lisandub ööbimine Londonis. Kahekesi reisides on rahaline sääst võrreldes KLM-iga ikkagi vähemalt 12.000 krooni.

Lisaks Guatemala Cityle on Mexicana Kesk-Ameerika sihtpunktide hulgas veel San Salvador (El Salvador), San Jose (Costa Rica), Panama City (Panama). Bogotasse (Kolumbia) saaks Londonist 927 USD eest.

Krediitkaardiga pileti ostmine toimis ludinal, kuigi ostu kinnitusmeilis lubatud e-piletit Mexicana ei saatnud. Natuke uurides selgus, et väljapoole Mehhikot e-pileteid ei saadetagi. Küll aga on võimalik pilet ise välja trükkida, sisestades Mexicana veebilehel (Online services -> Invoices) broneeringu numbri.

Skytraxi reitingus on Mexicanale omistatud kolm tärni (samas kategoorias on näiteks SAS ja Iberia).

Jätkusuutmatu jätkusuutlikkus

Financial Times’i kolumnist Lucy Kellaway, kes on tuntud äärmiselt sarkastilise suhtumise poolest sisutühja juhtimisretoorikasse, tegi oma 26. aprilli kolumnis lühiülevaate selle aasta trendidest kõlkssõnade kasutamises (kuigi Lucy ei seletanud, millel tema statistika täpsemalt tugineb).

Selgus, et juhtimisalase tühiterminoloogia kasutamine on 2009. aastal järsult kasvanud. Konkreetsemalt on mainitud selliseid termineid nagu “to deliver” (pakkuma), huvigrupid, võrdlusanalüüs ehk benchmarking ning muidugi iginoor strateegiline. Eriti on aga vohama hakanud sisutühi fraas “parimad praktikad” (best practice).

Ainuke tühisõna, mille kasutamine on aga järsult vähenenud, on “jätkusuutlik” (sustainable). Lucy võtab tühisõnade kasutajate “parimad praktikad” kenasti kokku:

selgus, et jätkusuutlik osutus mitte just väga jätkusuutlikuks

(sustainability turned out not to be so sustainable after all).

2009. suve trendid lennunduses

Erinevatest internetiallikatest võib lugeda, et 2009. suveks on ette ära ostetud 50% võrra vähem lennupileteid kui eelmisel aastal. See tähendab, et lennufirmad sõltuvad oluliselt rohkem sellest, kui konkurentsivõimelise hinnaga pileteid müüakse ja missuguseid sooduskampaaniaid tehakse. Kuna majanduslik ebakindlus on kasvanud, lükatakse lennukipletite ostmist tulevikku ning erinevalt eelnevatest aastatest toimub piletite väljaost aina lähemal plaanitavale reisikuupäevale.

Senine praktika näib eelnevat kinnitavat. Lufthansalt tuleb iga nädal mingeid pakkumisi – kuigi reaalselt broneeritavad hinnad kipuvad olema kaugel väljareklaamitust. Helsingist pakuvad nii Austrian kui Malev täiesti reaalselt märkimisväärselt häid hindu. Saksamaalt võis äsja KLM-iga New Yorki ja Bostonisse lennata (edasi-tagasi) suisa 230 dollari eest. Londonist on pidevalt pakkumisi nii Austraaliasse kui Kagu-Aasiasse, USA-st rääkimata. Finnair on siiski vaikne, SAS-ilt pole niikuinii midagi arvestatavat oodata.

Lõpetuseks võiks küsida – mis see meid puudutab? Ja kahjuks tihti ei puudutagi, sest väljalennukohta saaamine läheb maksma teist samapalju, kui maksab supersoodne pakkumine Frankfurtist, Amsterdamist, Londonist või isegi Helsingist. Oleme tagasi lennunduse kiviajas.

Kokkuvõte: 2009. suvel tuleb lennufirmadelt palju väga huvitavaid sooduspakkumisi, kuid vähesed neist algusega Tallinnast.

Singapur revisited

Aastal 2000 jäi Singapur meelde kui Eriliselt Mõttetu Koht maamuna peal. Ime kah, kui esimest korda seljakotireisija peale tookord veel üliodavat Taid ja natuke vähemodavat Malaisiat röövellikult kallina tundunud Singapuri kohta niimoodi ei oleks arvanud.

Aga ajad muutuvad ja meie koos sellega. Tai ei ole enam ammu niiii odav kui 1997. aasta Kagu-Aasia kriisi järgselt ja ka Singapur ei tundu enam niiiii mõttetu ja kallina. Aga see pole ehk üldse nii põhiline. Lihtsalt vahepeal pealekogetud reisikogemus on õpetanud nii mõndagi sellist, mis võimaldab ka Singapuri hoopis rohkem nautida.

Aastaid tagasi tundus Singapur kohana, kus odavalt ei saa midagi. Nüüd ringi vaadates tundus, et probleem oli pigem otsijakeskne. Eriti kõik see, mis puudutab kõhutäidet. Ja Singapur kõhuorjadele vaieldamatu paradiis. Häid (ja mitte nii häid) söögikohti leiab tõesti kõikjalt.

Ka Orcard Roadi ääres leiab vägagi mõistliku hinnaga söögikohti. Väga hästi saab süüa muuhulgas ka Bugis Junctionis Victoria Streeti kandis ja muidugi Chinatownis. Kuidagi sümpaatsena mõjusid Araabia linnaosa lihtsad ja ettearvatavalt kõikuva kvaliteediga söögikohad. Kindlasti saab maitsva suutäie Little Indias, aga sealne hinnatase tundus kergelt ülepingutatud.

Üks huvitav koht on Smith Street’il asuv Hiinalinna toidutänav ehk Chinatown Food Street, kus on valida paljude, nii odavamate kui natuke kallimate söögikohtade vahel.

Ühe Singapuris pesitseva hindust majandusprofessori sõnade järgi pidi Singapur uuenema iga nelja aasta tagant. Tõepoolest, Singapuri oli juurde tulnud mitmeid uusi ehitusi, mida aastatuhande vahetusel seal veel polnud. Vaatamata keerulistele aegadele majanduses nägi kraanasid kõikjal ja pea pool Orchard Roadi oli suur ehitustanner. Aga Singapur oli äratuntavalt Singapur ikka edasi.